3-10-551/113-10-551/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

3-10-551 Kohtuasi S. J kaebus WC poti katkise prill-lauaga seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 27. aprill 2010 Kohtuistungil osalenud isikud S. J ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa

Resolutsioon 1.Jätta S. J kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.03.2010 esitas S. J Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks katkise WC poti prill-lauaga seotud Viru Vangla tegevuse. Kaebaja märkis, et saabudes Viru Vanglasse oli kambri WC poti prill-laud katki, ta näitas seda kohe kontaktisikule, kes tegi vastavasse žurnaali märke ning ka hiljem on ametnikud ja kontrollisikud viis või kuus korda seda näinud ja endale žurnaali üles kirjutanud. Euroopa vanglareeglistiku artiklitele 1 kuni 5 ja vangistuseaduse § 4’ lg 1 tuginedes väitis ta, et prill-laua vahetamisest keeldumine on tema inimväärikust piirav tegevus, see võib tekitada valu ja tervise kahjustusi ning ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Viru Vangla vastuses (tl. 19-20) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada, esitati oma seisukohad inimväärikuse mõiste suhtes ning leiti, et Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga instrument, mis ei saa luua kinnipeetavatele õigusi ega kohustusi. Seejuures ei

2

KOHTU PÕHJENDUSED S. J on oma kaebuses vaidlustanud asjaolu, et kuigi tema kambri WC poti prill-laud on katki, ei ole Viru Vangla seda olukorda pika aja jooksul kõrvaldanud. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema piisavat valgustatust tagav aken ja kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestamise õiguse on seaduseandja andnud justiitsministrile, kelle 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral. Mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta ei tulene ka kaebaja poolt viidatud Euroopa vanglareeglistikust ning selle artiklis 19.3 on öeldud üksnes seda, et vangidel peab olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla. Vangistusseaduse § 4’ lg 1 kohustab kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-2-06 asunud seisukohale, et inimväärikust kahjustav on selline vangla tegevus, mis riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, halvendab tema seisundit märgatavalt ja omab erakordselt piiravat iseloomu. See, et inimväärikuse alandamisena käsitletav väärkohtlemine peab olema teatud raskusastmega ning sellega kaasnenud alandus peab igal juhul ületama kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, tuleneb selgelt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viru Vangla ei eita, et S. J kambris on WC poti prill-laud katki ning vanglaametnikud on sellest juba ammu teadlikud, kuid põhjendab olukorda massiliste lõhkumiste ja rahaliste vahendite puudumisega (tl 19- 20, 31-32 ja 35). Asjaolule, et vanglas on tõepoolest palju parandamist vajavat viitab selgelt ka see, et 26.10.2009 fikseeris inspektor-kontaktisik S 8 eluhoone S7 osakonna kahekümnest kambrist neljas mõrase akna, seitsmes katkise uksepiiraja, kahes katkise WC prill-laua ja kahes puuduva poti kaane (tl. 35). Majanduskriisist tingitud raskused erinevatele Eesti riigi tegevusvaldkondadele on üldteada asjaolu. Seega on ka ilmselge, et need seavad iga konkreetse ametkonna või asutuse, sealhulgas ka vangla paratamatult valikute ette ega võimalda koheselt kõiki kavandatud plaane ellu viia või puudusi likvideerida. Katkise prill-lauaga WC pott ei ole terviklik hügieeniseade, seda pole meeldiv vaadata ning kindlasti tekitab see kasutajale ka ebamugavust, kuid kõik see pole veel piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava kohtlemisega. Halbu sanitaartingimusi saab selleks üldreeglina pidada vaid juhul, kui need moodustavad märgatava koguse või toimivad koosmõjus teiste kahjustavate teguritega. Käesoleval juhul aga pole kohtule midagi niisugust väidetud ega tõendatud. Lisaks pole usutav, et katkise WC poti prill-laua kasutamine saaks olenemata selle kestusest kaasa tuua niisuguseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik

3

Raili Randlane Kohtunik

1

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

3-10-551 Kohtuasi S. J kaebus WC poti katkise prill-lauaga seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 27. aprill 2010 Kohtuistungil osalenud isikud S. J ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa

Resolutsioon 1.Jätta S. J kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.03.2010 esitas S. J Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks katkise WC poti prill-lauaga seotud Viru Vangla tegevuse. Kaebaja märkis, et saabudes Viru Vanglasse oli kambri WC poti prill-laud katki, ta näitas seda kohe kontaktisikule, kes tegi vastavasse žurnaali märke ning ka hiljem on ametnikud ja kontrollisikud viis või kuus korda seda näinud ja endale žurnaali üles kirjutanud. Euroopa vanglareeglistiku artiklitele 1 kuni 5 ja vangistuseaduse § 4’ lg 1 tuginedes väitis ta, et prill-laua vahetamisest keeldumine on tema inimväärikust piirav tegevus, see võib tekitada valu ja tervise kahjustusi ning ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Viru Vangla vastuses (tl. 19-20) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada, esitati oma seisukohad inimväärikuse mõiste suhtes ning leiti, et Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga instrument, mis ei saa luua kinnipeetavatele õigusi ega kohustusi. Seejuures ei

2

KOHTU PÕHJENDUSED S. J on oma kaebuses vaidlustanud asjaolu, et kuigi tema kambri WC poti prill-laud on katki, ei ole Viru Vangla seda olukorda pika aja jooksul kõrvaldanud. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema piisavat valgustatust tagav aken ja kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestamise õiguse on seaduseandja andnud justiitsministrile, kelle 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral. Mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta ei tulene ka kaebaja poolt viidatud Euroopa vanglareeglistikust ning selle artiklis 19.3 on öeldud üksnes seda, et vangidel peab olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla. Vangistusseaduse § 4’ lg 1 kohustab kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-2-06 asunud seisukohale, et inimväärikust kahjustav on selline vangla tegevus, mis riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, halvendab tema seisundit märgatavalt ja omab erakordselt piiravat iseloomu. See, et inimväärikuse alandamisena käsitletav väärkohtlemine peab olema teatud raskusastmega ning sellega kaasnenud alandus peab igal juhul ületama kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, tuleneb selgelt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viru Vangla ei eita, et S. J kambris on WC poti prill-laud katki ning vanglaametnikud on sellest juba ammu teadlikud, kuid põhjendab olukorda massiliste lõhkumiste ja rahaliste vahendite puudumisega (tl 19- 20, 31-32 ja 35). Asjaolule, et vanglas on tõepoolest palju parandamist vajavat viitab selgelt ka see, et 26.10.2009 fikseeris inspektor-kontaktisik S 8 eluhoone S7 osakonna kahekümnest kambrist neljas mõrase akna, seitsmes katkise uksepiiraja, kahes katkise WC prill-laua ja kahes puuduva poti kaane (tl. 35). Majanduskriisist tingitud raskused erinevatele Eesti riigi tegevusvaldkondadele on üldteada asjaolu. Seega on ka ilmselge, et need seavad iga konkreetse ametkonna või asutuse, sealhulgas ka vangla paratamatult valikute ette ega võimalda koheselt kõiki kavandatud plaane ellu viia või puudusi likvideerida. Katkise prill-lauaga WC pott ei ole terviklik hügieeniseade, seda pole meeldiv vaadata ning kindlasti tekitab see kasutajale ka ebamugavust, kuid kõik see pole veel piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava kohtlemisega. Halbu sanitaartingimusi saab selleks üldreeglina pidada vaid juhul, kui need moodustavad märgatava koguse või toimivad koosmõjus teiste kahjustavate teguritega. Käesoleval juhul aga pole kohtule midagi niisugust väidetud ega tõendatud. Lisaks pole usutav, et katkise WC poti prill-laua kasutamine saaks olenemata selle kestusest kaasa tuua niisuguseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik

3

Raili Randlane Kohtunik