2-08-76047/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-76047

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-76047

Tsiviilasi

MCB Finance Estonia OÜ hagi Karin Kraft’i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

3925 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja MCB Finance Estonia OÜ (registrikood 11034137;

asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Kristel Potsepp (RKM

Solution OÜ; asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post

kristel@rkm.ee);

-

kostja Karin Kraft

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Karin Kraft’ilt MCB Finance Estonia OÜ kasuks 4066,54 krooni, millest

põhinõue on 2500 krooni, laenutasu 375 krooni, teenustasu võlgnevuse teatiste saatmise eest

kokku 175 krooni, leppetrahv 500 krooni ja viivis ajavahemiku 15.11.2007 kuni

11.12.2009. a eest 516,54 krooni.

3. Välja mõista Karin Kraft’ilt MCB Finance Estonia OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 2500 kroonilt alates 12.12.2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas), kusjuures viivisenõuded kokku ei

või ületada põhinõude summat.

4. Väljamõistetud summad kanda MCB Finance Estonia OÜ kontole nr 221032595003

(Swedbank), märkides selgitusse „Karin Kraft võlgnevus MCB Finance Estonia OÜ-le“.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 63 % Karin Kraft’i ja 37 % MCB Finance Estonia OÜ kanda.

Välja mõista Karin Kraft’ilt MCB Finance Estonia OÜ kasuks menetluskulu 976,50 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja

menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Kostja on 15.09.2007 võtnud hagejale kuuluva internetiportaali www.credit24.ee vahendusel

hagejalt laenu 5000 krooni 60 päevaks, kohustudes laenu tagastama igakuiste osamaksetena

koos laenutasuga kokku 2875 krooni kuus. Interneti vahendusel sõlmitud laenulepingut tuleb

pidada tüüptingimustel sõlmitud lepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lõike 1 mõttes.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et

hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 5.1 on tühine kalendripäevas arvutatava

0,5 % suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt

kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on

kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse

asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud viivise

seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1

kohaselt alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 oli 11 % aastas, alates 10.12.2008 kuni 30.06.2009

oli 9,5 % aastas ja alates 01.07.2009 kuni 11.12.2009 (aeg, milleni on viivist arvestatud) oli 8 %

aastas.

Kuna laenutasu näol on sisuliselt tegemist intressiga (tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse

kokku lepingu kehtivuse ajaks) ja viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise

korral (VÕS § 113 lõige 6), siis tuleb viivise arvutamisel lähtuda põhinõudest 2500 kroonist

2875 krooni asemel. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 15.11.2007 kuni 09.12.2008

summas 294,59 krooni (2500 krooni x 11 % x 391 päeva / 365 päeva), perioodi eest 10.12.2008

kuni 30.06.2009 summas 132,09 krooni (2500 krooni x 9,5 % x 203 päeva / 365 päeva) ja

perioodi

eest

01.07.2009

kuni

11.12.2009

summas

89,86

krooni

(2500 krooni x 8 % x 164 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi

eest 15.11.2007 kuni 11.12.2009 summas 516,54 krooni (294,59 + 132,09 + 89,86).

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Karin Kraft’i kanda

jääb 63 % ja MCB Finance Estonia OÜ kanda 37 % menetluskuludest. Hageja menetluskuluks

on käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 250 krooni ja esindaja õigusabi kulu 1300 krooni, kokku

seega 1550 krooni. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskulu 976,50 krooni (1550 kroonist 63 %).

Kohtunik