2-09-66234/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mail 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-66234 Tsiviilasi AA hagi HA`i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AA (isikukood xxx, elukoht xx)

Kostja: HM(end. A) (isikukood xxx, aadress xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista HM`lt elatis summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt alaealise lapse HA (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 08.12.2009.a kuni lapse HA täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni lapse isa AA kasuks. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja HM kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

Lk (4) 2 kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hageja nõuded ja kostja vastuväited

1. 08.12.2009.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles ta nõudis lapsele elatise väljamõistmist kostjalt HM`lt (endise nimega HA). Hageja soovis kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise hetkest miinimumsummas ehk 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 2005. a teisest poolest lapse kasvatamisega tegelenud ega andnud raha lapse ülalpidamiseks. Nimetatud ajast alates ei ela kostja lapsega koos. Hagiavalduse kohaselt on hageja ise töötu, mistõttu tal puudub kindel sissetulek. Hagiavalduses esitas hageja lapse vajaduste loetelu. Hagiavaldusele olid lisatud ärakiri HA sünnitunnistusest, hageja kontode väljavõtted AS-st Swedbank ja AS-st SEB Pank, ärakiri hageja 2008. a tuludeklaratsioonist ning väljavõte peretoetuse saamise kohta. Hagiavalduses märkis hageja, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.02.2010.a, edastas selle kostjale ning andis kostjale vastamiseks aega 30 päeva alates hagi kättesaamisest.

3. 11.02.2010.a edastas kostja kohtule allkirjastamata e-kirja, milles teatas, et kostja võtab hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja kinnitas, et ei ole oma last alates 2005. a kasvatanud, kuid kostja väidete kohaselt ei võimalda hageja tal lapsega kohtuda. Kuigi kostja märkis, et tunnistab hagiavalduse nõuet, seadis kostja temalt nõutava elatise suuruse põhjendatuse kahtluse alla. Kohtukulud soovis kostja jaotada pooleks. Kostja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tuleks lapse hoolduskulud igakuiselt jagada ning anda kostjale võimalus oma last näha.

4. Hageja vastas kostja vastusele kirjalikult 03.03.2010.a. Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga, kuna hageja ei ole keelanud kostjal lapsega kohtumist või lapse kasvatamises osalemist. Kostja on alates 2005.a olnud täiesti teadlik hageja elukohast, kuid kostja ei ole seni avaldanud soovi lapse külastamiseks, temaga kohtumiseks või tema kasvatamises osalemiseks. Kostja ei ole seni kandnud vabatahtlikult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

5. Kostja esitas hageja kirjalikele seisukohtadele vastates omapoolsed allkirjastatud seisukohad kohtule 15.03.2010.a. Kostja väitis oma vastuses veel kord, et hageja on keelanud kostjale lapsega kohtumist alates 2005. aastast. Kostja arvates oli hagejal võimalus temaga kontakteeruda 20. mail 2008.a, kuid hageja seda ei teinud. Kostja seadis kahtluse alla hageja väite selle kohta, et hageja on töötu. Samuti seadis kostja kahtluse alla temalt nõutava elatise suuruse ning nõudis nimetatud summa tõestamist hageja poolt. Kostja väitis, et ei saa olla kindel elatise summa kasutamises nimelt poolte ühise lapse huvides, millise asjaolu tõendamist soovis kostja samuti hageja poolt. Kostja märkis, et ei loobu nõudest kohtuda lapsega regulaarselt.

Lk (4) 3 6. Harju Maakohus selgitas kostjale 19.03.2010.a saadetud pöördumises, et antud vaidluses ei lahenda kohus lapse elukohta puudutavat vaidlust ega reguleeri lapse suhtlemiskorda vanematega. Kohus selgitas kostjale, et vastavate nõuetega on kostjal endal õigus pöörduda kohtu poole. Samuti selgitas kohus kostjale, et hageja on nõudnud elatise summat perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, alla millise summa ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla. Seega ei ole hageja kohustatud tõendama esitatud elatise nõude suuruse põhjendatust. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et oma vastuväiteid elatise nõudele tuleb kostjal tõendada ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud. Harju Maakohus andis pooltele aega oma täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 12.04.2010.a.

7. Hageja esitas Harju Maakohtule 26.03.2010.a täiendava kirjaliku vastuse, milles leidis, et on kohtule juba esitanud kõik vajalikud taotlused ja tõendid. Hageja palus hagiavaldus rahuldada.

8. Kostja ei esitanud kohtule täiendavaid kirjalikke vastuväiteid ega tõendeid. Kostja edastas kohtule e-kirja teel 10.04.2010.a dokumendi, mida ei olnud kohtul võimalik avada. Kohus juhtis kostja tähelepanu nimetatud asjaolule, kuid kostja ei esitanud viidatud dokumenti kohtule avamist võimaldavas versioonis ega ka kirjalikult.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt PKS § 50 lõikele 1 on vanemal õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

11. Eeltoodust lähtudes on mõlemal vanemal kohustus täita oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole alates 2005.a ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes täitnud.

12. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kooskõlas PKS § 61 lõikega 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas PKS § 61 lõikega 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulev või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Lk (4) 4 13. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määrusega nr 90 on kinnitatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool on 2175 krooni. Seega on elatise miinimummääraks 2175 krooni.

14. Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist kostjalt igakuiselt summas 2175 krooni. Kohus peab hageja poolt nõutud elatise summa suurust põhjendatuks. Kostja ei ole oma vastuses välja toonud ühtegi PKS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 toodud asjaolu, mis annaks kohtule aluse välja mõista kostjalt elatise väiksemas määras kui on kehtestatud miinimummäär. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks teisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuteks või et ta oleks töövõimetu. Alaealisel lapsel antud asjas (kes on hagiavalduse esitamise ajaks saanud 7 aastaseks) ei saa endal olla piisavat sissetulekut ning vastavat asjaolu ei ole ka kumbki pool väitnud ega tõendanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi muud mõjuvat põhjust, mis annaks kohtu hinnangul alust elatise suuruse vähendamiseks. Seega tuleb kostjalt elatis igakuiselt välja mõista hageja poolt nõutud suuruses, kuna kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust ning ei esine seaduslikke aluseid, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada.

15. Kohus leiab, et kostja poolt väidetav võimatus lapsega kohtuda ei anna kohtule alust vähendada hageja poolt nõutavat elatise summat. Käesolevas vaidluses ei lahenda kohus lapse elukohta puudutavat küsimust või lapsega suhtlemise korda puudutavat küsimust. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei võimalda tal lapsega kohtuda. Isegi juhul, kui kostjal ei ole piisavalt võimalusi lapsega kohtuda, ei vabasta antud asjaolu kostjat kohustusest tagada oma lapsele ülalpidamine, kuna isegi vanema õiguste äravõtmine lapse suhtes ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (PKS § 55 lg 3). Kuivõrd hageja on nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas, puudub vajadus antud asjas nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid elatise suuruse põhjendatuse kohta. Ilma PKS § 61 lõikes 5 ja lõikes 6 toodud asjaolude ilmnemiseta ei ole kohtul seaduslikku alust välja mõista elatist väiksemas summas, kui seda on viidatud elatise miinimummäär. Kostja ei ole vastu vaielnud hagiavalduses esitatud lapse vajadusi puudutavale arvestusele. Seega on hageja nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Elatis hageja ja kostja ühisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni kohtu poolt.

16. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Anu Uritam Kohtunik