2-06-29941/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-29941 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Aktsiaseltsi SEB Liising hagi MM vastu 48 837,21 krooni saamiseks.

42 989,33 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aktsiaselts SEB Liising (endine ärinimi Aktsiaselts SEB Ühisliising ) hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach kostja MM(isikukood xxx, elukoht teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MMlt võlgnevus 48 837,21 krooni (nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend üks senti) Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks.

3. Välja mõista MMlt menetluskulud 3660 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend) krooni Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts SEB Ühisliising (praeguse ärinimega Aktsiaselts SEB Liising) esitas 20.10.2006.a kohtule hagi MM vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 42 989,33 krooni ning viivised 5847,88 krooni, kokku 48 837,21 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2500 krooni, riigilõivu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas

100 krooni, postikulu 60 krooni ja lepingulise esindaja kulu 14 651,16 krooni.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, koos kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.02.2009.a. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Teates hoiatati kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 48 837,21 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulu väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 2500 krooni, asja läbivaatamiskulu katteks 100 krooni, kohtuvälise kulu katteks 60 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 1000 krooni, kokku 3660 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik