2-07-49907/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-49907 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi E P vastu põhivõla, intressi, viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmiseks

75 252,47 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS hageja lepinguline esindaja Mark Uska kostja E P (isikukood xxx, asukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E Plt võlgnevus 118 778,66 krooni (ükssada kaheksateist tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa krooni ja kuuskümmend kuus senti) BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista E Plt BIGBANK AS kasuks viivis 29,32% põhivõlalt (s.o 62 710,39 kroonilt) aastas alates 24.01.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista E Plt menetluskulud 4268 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) krooni BIGBANK AS kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praeguse ärinimega BIGBANK AS) esitas 30.11.2007.a kohtule hagi E P vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 62 710,39 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 11 324,56 krooni, viivise 10 593,97 krooni, leppetrahvi 12 542,08 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 400 krooni ja kahjuhüvitise

22 806,36 krooni.

23.01.2009.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt hageja loobub kahjuhüvitise nõudest summas 22 806,36 krooni. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise 23.01.2009.a seisuga 31 801,63 krooni ja sealt edasi viivise 29,32 % põhivõlalt aastas kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud, ettenähtud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 62 710,39 krooni, intress 11 324,56 krooni, viivis 31 801,63 krooni, leppetrahv 12 542,08 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 400 krooni, kokku 118 778,66 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 29,32% põhivõlalt aastas alates 24.01.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 4268 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kahjuhüvitise nõudest loobumise võttis kohus vastu 30.04.2010.a määrusega ja lõpetas selles osas menetluse.

Indrek Soots kohtunik