2-09-18353/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-18353

K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2010. a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-18353

Kohtuasi MJ versus U R elatise nõudes poja M R ülalpidamiseks

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MJ (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja: U R(isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja esindaja: Annika M (Advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ, aadress Rüütli 14, Pärnu)
Laps: M R(isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada MJ ja U R vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

2. Kostja U R tasub hagejale elatist oma poja M R(isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuiste maksetena kokku 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus arvestusega alates 01.03.2010 kuni xxx, so kuni M R täisealiseks saamiseni. Nendest maksetest 2010 aasta märtsija aprillikuus tasumisele kuuluvad maksed on kostja poolt hagejale tasutud enne käesoleva kompromissi koostamist ning selles osas hagejal kostja vastu nõue puudub. Edasisi makseid (alates 2010 aasta maikuust) on kostja kohustatud hagejale tasuma poolte kompromisslepingus kokkulepitud määras (so 2175 krooni) tasumisega hiljemalt iga kuu 30. kuupäevaks.

3. Pooled on leppinud kokku selles, et kostja maksab hagejale perioodi 01.02.2009 kuni 28.02.2010 eest tagasiulatuvalt elatist kokku summas 18 900 (kaheksateist tuhat üheksasada) krooni. Kostja U R kohustub selle summa hagejale tasuma osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust, kusjuures igakuuliselt tasumisele kuuluva makse suuruseks on 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni.

4. Elatise maksed tuleb kostjal tasuda hageja MJ pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx (Swedbank).

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-18353.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse kolme (3) päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on MJ hagi U R vastu elatise nõudes poolte ühise poja M R(isikukood xxx) ülalpidamiseks.

27. aprillil 2010 esitati kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Kompromissi kohaselt: MJ (hageja) esitas hagi U R(kostja) vastu, milles palus mõista alates 01.02.2009 enda kasuks välja elatise poja M R ülalpidamiseks kokku summas 3600 krooni kuus. Kostja vaidles hagile vastu leides, et ta on lapse ülalpidamise kohustust vastavalt poolte poolt kokku lepitule kohaselt täitnud ning et nõutud elatis on lapse vajadusi arvestades ülemäära suur. Pooled on leppinud kokku selles, et kostja tasub hagejale elatist poeg M R(isikukood xxx) ülapidamiseks igakuiste maksetena kokku 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus arvestusega alates 01.03.2010 kuni xxx. Nendest maksetest 2010 aasta märtsija aprillikuus tasumisele kuuluvad maksed on kostja poolt hagejale tasutud enne käesoleva kompromissi koostamist ning selles osas hagejal kostja vastu nõue puudub. Edasisi makseid (alates 2010 aasta maikuust) on kostja

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09-18353 18353 18353 18353

kohustatud hagejale tasuma kokkulepitud määras (so 2175 krooni) tasumisega hiljemalt iga kuu 30. kuupäevaks. Pooled on leppinud kokku selles, et kostja maksab hagejale perioodi 01.02.2009 kuni 28.02.2010 eest tagasiulatuvalt elatist kokku summas 18 900 (kaheksateist tuhat üheksasada) krooni. Kostja kohustub selle summa hagejale tasuma osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Igas kuus tasumisele kuuluva makse suurus on 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni. Elatise maksed tuleb kostjal tasuda hageja pangakontole nr. xxxxxxxxxxxxxx (Swedbank). Ülejäänud osas hageja loobub oma nõuetest. Pooled on leppinud kokku, et nad kannavad tsiviilasja menetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ise ning neid ei jaotata (TsMS § 168 lg 3). Pooled teadvustavad endale, et kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisega. Pooled on avaldanud soovi lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebuse esitamise tähtaega vastavalt TsMS § 632 lg 4 sätetele ja määravad apellatsioonitähtajaks 3 (kolm) päeva. Samuti kinnitavad pooled, et nad on teadlikud TsMS § 430 sätestatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss kõigi selle tingimuste asjakohases kohtumääruses äranäitamisega ning lõpetada antud tsiviilasjas menetlus kohtuistungit pidamata.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on väikseim võimalik elatusraha suurus Eesti Vabariigis 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 21% suuruses.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09-18353 18353 18353 18353

Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus viitab TsMS § 168 lg 3, mille alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu 27.04.2009 lahendile nr 3-2-1-2-09, mille kohaselt kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

Raivo Einula Kohtunik