2-10-6179/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-6179

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2010.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-6179 Tsiviilasi MxxxBxxxxx hagi MxxxxPxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MxxxBxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: Mxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik 31.03.2010, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Mxx Bxxxxx ja Mxxx Pxxxxxx vahel 01.04.2010.a sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub Mxxx Pxxxxx poolte ühise lapse Mxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni kuus alates 09.02.2010.a.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-6179 menetlus lapsele elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus:

1. Mõista Mxxx Pxxxxxxxxxriigi tuludesse välja asja läbivaatamiskulud 20 (kakskümmend) krooni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: SEB Pangas nr 1022003479018 või Swedbankis nr 221013921094, viitenumber mõlemal juhul 3100057455. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ja selgitus „menetluskulu“. Maksekorraldus esitada kohtule. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2. Jätta poolte poolt tehtud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxx Bxxxx esitas 09.02.2010.a. kohtule hagiavalduse Mxxx Pxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni kuus poolte ühise lapse Mxxxx Pxxxxxx ülalpidamiseks alates 20.10.2009.a.

Kostja teatas, et on nõus elatist tasuma nagu seni 1000 krooni kuus.

Kohtuistungil kinnitas kostja, et on nõus tasuma kuus 1300-1400 krooni, rohkem mitte. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ja oli enne istungit teatanud, et tal on kodus 3-naädalane laps ja seetõttu ei saa kohtusse tulla. 01.04.2010.a esitasid pooled kohtule mõlema poole allkirjadega avalduse, kus hageja kinnitas, et on nõus elatisega summas 1300 krooni.

Kohtu seisukoht Kohus käsitleb poolte poolt allkirjastatud kokkulepet kompromissina TsMS § 430 mõistes. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus tegi asja läbivaatamisel kulusid summas 20 krooni seoses kostja poolt ühes eksemplaris saadetud vastusest koopia tegemisega. Nimetatud kulud on asja läbivaatamiskulud vastavalt TsMS § 143 p 41. Kuna nimetatud kulud pidi algselt kandma kostja (tema pidi esitama vastuse kahes eksemplaris), tuleb nimetatud kulud jätta kostja kanda.

Maimu Laumets Kohtunik