2-10-12287/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-12287

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-12287 Tsiviilasi Ixxxx Sxxxxxx hagi Jxxxx Oxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Hagihind

39 060 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ixxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Jxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Jxxxx Oxxxxxxx Ixxxx Sxxxxx kasuks elatis

2.1. Kxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni kuus alates 15.03.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2.2. Lxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni kuus alates 15.03.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista Jxxxx OxxxxxxxxIxxxx Sxxxxxx kasuks laste Kxxxx Oxxxxx ja Lxxxx Oxxxxx ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2010. a – 14.03.2010. a eest summas 10 640 (kümme tuhat kuussada nelikümmend) krooni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu;

2-10-12287 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Ixxxx Sxxxxxx esitas 15.03.2010. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Oxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaks last: Kxxxx Oxxxxx (sünd xxxxxxxxxx) ja Lxxxx Oxxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Lapsed elavad hageja juures. Kostja Jxxxx Oxxxxx ei maksa lastele elatist nõuetekohaselt. Mitme kuu jooksul pole ta elatisraha andnud. Varem on maksnud lastele elatist 2000 krooni kuus. Viimati maksis ta elatist 2010. aasta jaanuaris. Hageja on märkinud laste ülalpidamiskuludeks kokku kahe lapse peale 6100 krooni kuus, sealhulgas kulud toidule kokku 2000 krooni, kulud transpordile 1000 krooni, kulud tervishoiule 400 krooni, kulud hügieenitarvetele 200 krooni, kulud laste koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, kulud riietele ja jalanõudele 2000 krooni. Hageja palub kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 2170 krooni ühe lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates jaanuarikuust 2010. a. Hageja märkis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohus võttis hagi 19.03.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 22.03.2010. a kätte kostja õele – A. Kxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühised alaealised lapsed Kxxxx Oxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (sünnitunnistus tl 7), ja Lxxxx Oxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (sünnitunnistus tl 6). Lapsed elavad hageja juures. Hageja väitel ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust ja ei ole alates jaanuarist 2010.a elatist maksnud. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on 12.06.2009.a. määrusega nr 90 alates 01.07.2009.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.07.2009.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb lastele elatist seadusega ettenähtud elatise alammääraga samaväärses ulatuses, s.o summas 2170 krooni

2-10-12287 lapse kohta kuus. Kohus leiab, et elatise alamäära ulatuses ei tule hagejal laste ülalpidamiskulusid eraldi tõendada. Hageja poolt esitatud lastele vajalikud ülalpidamiskulud kokku 6100 krooni kuus on mõistlikud ja vajalikud. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei ole teada. Seega puudub alus hageja poolt taotletud elatise kostjalt väljamõistmata jätmiseks või elatise määra vähendamiseks. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 2010. a jaanuarist. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja väitel ei ole kostja maksnud lastele elatist alates 2010. a jaanuarikuust. Kuna kostja pole ülalpidamiskohustust täitnud, siis leiab kohus, et nõue on põhjendatud. Kostja elatise võlgnevus perioodi 01.01.2010 kuni 14.03.2010. a on hageja ees 10 640 krooni (2010 jaanuari eest 4340 krooni, veebruari eest 4340 krooni ja 01.-14. märtsi eest 1960 krooni), mis tuleb tagasiulatuvalt kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas ei ole tekkinud sissenõutavaid menetluskulusid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei tule elatise nõudmise hagilt tasuda riigilõivu. Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg

4 alusel nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik