2-10-5863/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2010.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-5863

Tsiviilasi

Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing N B N (likvideerimisel, registrikood xxx,

asukoht Xxx)

Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Ly M

Ajutine pankrotihaldur Ingrid P (Ingrid Proosi Õigusbüroo

OÜ, )

Kohtuistungi toimumise aeg

14. aprill 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühingu

N

B

N

(likvideerimisel)

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Osaühingu N B N (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht

Xxx) pankrot 29. aprillil 2010.a. kell 9.00.

3. Nimetada Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrotihalduriks Ingrid P (Ingrid

Proosi Õigusbüroo OÜ ).

4. Määrata Osaühingu N B N (likvideerimisel) võlausaldajate esimese üldkoosoleku

ajaks 20. mai 2010.a algusega kell 14.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju

Maakohtu saalis nr 416.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata Osaühingu N B N (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri Ingrid

Proosi töötasuks 15 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 115 krooni,

kokku 20 615 (kakskümmend tuhat kuussada viisteist) krooni ja Ingrid Proosi

Õigusbüroo OÜ-le ajutise halduri tehtud kulutuste hüvitamiseks 1 188 (üks tuhat

ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni.

8. Välja mõista Osaühingult N B N (likvideerimisel) Ingrid P kasuks ajutise halduri

tasu 20 615 krooni ja Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks vajalike kulutuste

katteks 1 188 krooni.

9. Välja mõista Osaühingult N B N (likvideerimisel) riigilõiv 150 (ükssada

viiskümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Asjaolud

Osaühing N B N (likvideerimisel) esitas 05.02.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse

kohaselt

algatas

Harju

Maakohus

18.09.2009

määrusega

võlgniku

likvideerimismenetluse. Likvideerijale ei ole teada ettevõtte vara asukoht ning tegelik suurus.

Likvideerija on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on 770 500,75 krooni.

Osaühing N B N (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu.

Harju Maakohtu 15.02.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Osaühingu N B N (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid P .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

13.04.2010 esitas Ingrid Proos kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

Osaühingul

N

B

N

(likvideerimisel)

vara

täielikult

puudub.

Võlgniku

raamatupidamisdokumentidega ajutine haldur tutvuda pole saanud. Kokku on ajutisele

haldurile teadaolevalt võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi 1 473 900,66 krooni.

Arvestades asjaoluga, et osaühingul legaalne majandustegevus juba kolmandat aastat

puudub, siis ei ole ajutise halduri arvates ettevõtte tegevuse jätkamine võimalik ja juriidilisest

isikust võlgniku tervendamise väljavaated puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

ei ole ajutisel halduril võimalik arvamust avaldada, kuna tal ei ole olnud võimalik tutvuda

ettevõtte dokumentatsiooniga. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Osaühing N B N

(likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõpetatud. Osaühingul N B N

(likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas on ajutine haldur

seisukohal, et eeldatavasti esinevad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, sh

esineb võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu, kuivõrd osaühingul oli vähemalt

01.01.2008 vara 929 418 krooni väärtuses, mille võõrandamise kohta andmed puuduvad.

Samuti tuleb lugeda oluliseks asjaolu, et osaühing on kahel aastal (2008 ja 2009) igal kuul

maksnud mitmele töötajale oluliselt suuri töötasusid laenatud vahenditest, kuid osaühingule

ei ole selle eest midagi vastu laekunud ja ka laenu pole senini tagasi küsitud. Samuti on

ettevõte juhtorgani liikmed rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, mis on käsitletav

raske juhtimisveana. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Osaühingu

N B N (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma

aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrot

välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 15 500 krooni, millele

lisandub sotsiaalmaks, kokku 20 615 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 188

krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu N B N (likvideerimisel)

pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg

6 Ingrid P .

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul täielikult vara. Osaühingu N B N

(likvideerimisel) kohustused moodustavad 1 473 900,66 krooni. Seega on võlgnik püsivalt

maksejõuetu ning puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetu põhjustele ei

ole ajutine haldur saanud hinnangut anda, kuna puudus võimalus ettevõtte raamatupidamise

ning muu dokumentatsiooniga tutvumiseks. Ajutise halduri hinnangul on Osaühingu N B N

(likvideerimisel) pankrotimenetluses eeldatavasti vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise

võimalus, sh võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri arvates on

tegemist raske juhtimisveaga, kuna ettevõtte juhtkond ei ole esitanud pankrotiavaldust.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu N B N (likvideerimisel)

pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus leiab, et kuna võlgnikul teadaolevad varad puuduvad ning kohustused on 1 473 900,66

krooni, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja

see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd Osaühingu

N B N (likvideerimisel) pankrotimenetluses on eeldatavasti vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalus, sh võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu, siis tuleb

hoolimata asjaolust, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks tulenevalt

PankrS §-st 29 lg 1 ja 31 pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda

täpsem hinnang tagasivõitmise võimaluste ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt võib kohus

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 500 krooni, millele

lisandub sotsiaalmaks 5 115 krooni, kokku summas 20 615 krooni. Samuti palub ajutine

haldur hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 1 188 krooni.

Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Kohus leiab,

et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja

ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste suurusele

vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu 20 615 krooni ja tehtud vajalikud kulutused 1 188 krooni välja mõista

võlgnikult, Osaühingult N B N (likvideerimisel).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda

riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata

või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Harju Maakohtu 12.02.2010 määrusega vabastati võlgnik pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu tasumisest. Kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 7 p 1, mille kohaselt

pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel

hagita menetluses tasutakse riigilõivu võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija

või pärandi hooldaja pankrotiavalduse esitamisel 150 krooni tuleb võlgnikult välja mõista

riigilõiv 150 krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Viivi Villemson