2-09-27488/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-27488

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

07.05. 2010. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

RS(xxx) hagi VO (ik xxx) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 190 000 krooni.

Esindajad Hageja esindaja Stanislav B

Kohtuistung 21.04.2010. a

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaegade kulgemist.

Kohtuotsuse resolutsioon:

Hagi rahuldada. Mõista välja kostja VO´lt hageja RS kasuks põhivõlg 190 000 krooni ja viiviseid 48 760 krooni. Menetluskulud paneb kohus kostja kanda.

Menetluse käik ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja laenulepingu, mille järgi kostja sai hagejat 250 500 krooni laenuks. Lisaks eeltoodule pidi kostja vahemikus 25.09.2006. a kuni 25.09.2007. a hagejale tasuma intressi 2 500 krooni tasuma. Laenu tagastamise tähtaeg oli 25.09.2007. a. Hageja andmetel tasus kostja hagejale intressi kuni 25.09.2008. a. Seega kohustus kostja hagejale intressi kokku 30.000.- krooni tasuma. Osaliselt on kostja oma lepingujärgse kohustuse täitnud.

Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt 220 500 kroonise põhivõla ning 20 000 kroonise intressi välja mõista.

Kostja väidetel puudus pooltel kokkulepe intressi tasumiseks. Põhivõlast on kostja hagejale väidetavalt 89 500 krooni välja maksnud.

Menetluse käigus vähendas hageja põhivõla nõuet 190 000 kroonile. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt 48 760.42 krooni viivist välja mõista (toim 92).

Kohtuotsuse põhjendused : VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 p 6 alusel rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust (toim lk 8) laenas kostja hagejalt

250 000.- krooni, kohustudes võlgnevuse igakuiste osamaksetega, mille suurus on 2500.- krooni, perioodil 25.09.2006. a kuni 25.09.2007. a hagejale välja maksma. Intressi tasumist leping ette ei näe.

Nähtuvalt hageja omaksvõtust (toim lk 70) on kostja laenust 60 000.- krooni tagasi maksnud. Kostja väide, nagu oleks laen 90 000.- krooni ulatuses tasutud, tõendamist ei leidnud. Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest peab pool üldise tõendamisreegli kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (tsiviilasi nr 3-2-1-106-09). Tõendamise koormus lasus antud osas kostjal.

Seega kuulub põhivõlg hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS

§ 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise arvutamisel lähtub kohus seaduses sätestatud viivisest, sest muu kokkulepe puudus. Hageja poolt esitatud viivise arvutuste õigsuse võttis kostja kohtuistungil omaks.

Seega kuulub hagi rahuldamisele ning kostja VO´lt tuleb hageja RSkasuks põhivõlg

190 000 krooni ja viivis 48 760 krooni välja mõista.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega antud juhul kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar