2-09-70630/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70630 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi AK vastu 13 634,38 krooni ja viivise nõudes Hagi hind 12 907,74 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti ), Hageja esindaja: Sigrid P (XXX); Kostja: AK (isikukood XXX, aadress XXX) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AK’lt võlgnevus 13 634,38 EEK (kolmteist tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni ja 38 senti) Swedbank Liising AS kasuks. 3. Välja mõista AK’lt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (12 907,74 Eesti kroonilt) alates 22.12.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista AK’lt menetluskulu summas 3 250 EEK (kolm tuhat kakssada viis-kümmend krooni) Swedbank Liising AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

2 gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja KAS vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingutest tuleneva võlgnevuse summas 13 634,38 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 12 907,74 krooni, intress 676,64 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (EKP intress + 7% aastas summalt 12 907,74 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.03.2010.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kostja ei ole sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingutega (XXX) võetud kohustusi täitnud ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 13 634,38 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 250 krooni ning hagi esitamisel 3 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

3 TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus AK vastu (tsiviilasi nr 2-08-63504). Nimetatud avaldus jäeti 06.11.2009 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus on Swedbank Liising AS-ile kätte toimetatud 30.11.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 22.12.2009, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 3 250 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik