2-09-25760/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-25760

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-25760

Tsiviilasi

OÜ RALGETOR hagi KATO OÜ vastu 124 466,40 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

62 233,20 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ RALGETOR (registrikood 10580336; asukoht

Saare küla, Saare vald, 49301 Jõgeva maakond); seaduslik

esindaja juhatuse liige Maido Simo;

-

hageja lepinguline esindaja advokaat Tambet Laasik

(Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; asukoht

Turu 2, 51014 Tartu; e-post tambet@apilv.ee);

-

kostja KATO OÜ (registrikood 11376429; asukoht Katse 7-

23, 30327 Kohtla-Järve); seaduslik esindaja juhatuse liige

Aleksander Beljajev;

-

kostja lepinguline esindaja Tõnu Raidma

Kohtuistungi toimumise aeg

18. märts 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ RALGETOR hagi KATO OÜ vastu 124 466,40 krooni väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja

mõista

KATO OÜ-lt

OÜ RALGETOR

kasuks

68 667,33

krooni,

millest

62 233,20 krooni on põhinõue ja 6434,13 krooni viivisenõue perioodi eest 26.04.2008 kuni

02.06.2009.

3. Jätta Tartu Maakohtu 16.02.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Eesti

Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes KATO OÜ-le kuuluvatel pangakontodel ja hoiustel

olevate rahaliste vahendite arestimine kokku 62 233,20 krooni ulatuses OÜ RALGETOR

kasuks – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskuludest 55 % KATO OÜ kanda ja 45 % OÜ RALGETOR kanda. KATO OÜ

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 5-8, 33-36)

02.06.2009 esitas OÜ RALGETOR (hageja) Tartu Maakohtusse hagi KATO OÜ vastu

124 466,40 krooni (põhinõue 62 233,20 krooni ja viivisenõue 62 233,20 krooni) väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2008. aasta alguses hagejalt harvendusraieteenust Lipardi

maaüksusel. Viidatud maaüksusel ostis raieõiguse Stora Enso Eesti AS ja võttis töövõtjana

raieteenust osutama kostja. Hageja oli omakorda kostja alltöövõtja. Hageja tegi kokkulepitud töö

ning toimetas ülestöötatud metsamaterjali kostja poolt osutatud kohta. Kostja on hageja poolt

osutatud teenust aktsepteerinud ja oma käitumisega töö tulemuse vastu võtnud. Samuti võttis kostja

poolt osutatud töö vastu Stora Enso Eesti AS, makstes kostjale selle eest kokkulepitud tasu. Kostja

jättis aga hagejale tema poolt Lipardi maaüksusel osutatud tööde eest tasumata. Hageja väljastas

18.04.2008 kostjale arve nr 28 summas 62 233,20 krooni maksetähtajaga 25.04.2008. Kostja ei

aktsepteerinud hageja arvet, esitades 29.04.2008 sellele vastuväite, mille kohaselt on tegemist

ebaseaduslikult väljastatud arvega, sest puudub arve aluseks olev tööde üleandmis-vastuvõtu akt.

Samuti esitas kostja 07.05.2009 vastuväite hageja 27.04.2009 pretensioonile, teatades, et hageja ei

ole kostjale teenust osutanud. Kuna tehtud töö eest on käesoleva ajani tasumata, palub hageja, et

kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 62 233,20 krooni (põhinõue), samuti viivise põhinõude

ulatuses, kokku seega 124 466,40 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 29-34)

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei vasta hagis toodud faktilised asjaolud tegelikkusele. Vastuse

kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga ei suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid (mahu, hindade,

tähtaegade kohta) harvendusraieteenuse osutamiseks ega metsamaterjali kokkuveoks Lipardi

maaüksusel. Hageja ei ole olnud kostja alltöövõtjaks nimetatud maaüksusel. Kuna hageja ei ole hagis

märgitud töid teostanud, ei ole kostja hagejalt mingeid töid vastu võtnud – puudub metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused ka tööde vastuvõetuks

lugemiseks või aktsepteerimiseks. Et hageja 18.04.2008 arvel nr 28 märgitud teenust kostjale

osutanud ei ole, siis puudus hagejal alus arve esitamiseks ja kostjal kohustus selle tasumiseks,

mistõttu kostja tagastas hagejale põhjendamatult esitatud arve. Kuna kostjal ei ole rahalisi kohustusi

hageja ees, siis on hageja viivisenõue alusetu. Juhul, kui hagejal oleks kostja vastu sissenõutav nõue,

siis oleks viivise määraks seadusjärgne määr, mitte arvel märgitud viivise määr, sest eelpool

nimetatud arvet ei saa käsitleda lepinguna. Kuivõrd poolte vahel puudub õiguslik suhe ning kostjal ei

ole hagejale raha maksmise kohustust, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis taotleb kostja viivise vähendamist

kohtu poolt määratud suuruseni, sest viivise määr 0,5 % päevas (182,5 % aastas) on ebamõistlikult

suur. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis väidetava viivituse tõttu kahju ja et see on suurem kui

seadusjärgses määras arvutatav viivis.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 38-41)

Asjaolu, et poolte vahel ei sõlmitud kirjalikku lepingut, ei tähenda, et hageja ei ole faktiliselt kostjale

tööd teostanud ega seda üle andnud. Lepingulise suhte olemasolu, lepingu tingimused ja poolte

kohustused on menetluses tõendatavad. Kuna metsamaterjali üleandmise kohta ei ole vastavat akti

koostatud, siis muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Et lepingute vormistamisel

ei järgitud metsaseadusest tulenevaid nõuded, siis nimetatud asjaolu ei välista kostja kohustust

maksta tehtud töö eest tasu. Vastuväite kohta, et viivise määr 0,5 % tasumata summalt päevas on

ebamõistlik ja ebaõiglane, märgib hageja, et tegemist on poolte tegevusalal, s.o metsaäris, tavalise

viivitusintressi määraga, mis lühema ajaperioodi jooksul ei ole võlgnikule koormav ega ülemäärane.

Antud juhul on hageja vähendanud hagis viivisenõuet põhinõude suuruseni. Kostja taotlus –

vähendada viivist veelgi – ei ole põhjendatud, sest kostja on põhjendamatult keeldunud tasu

maksmisest. Seega on viivise suur ulatus tulenenud kostja enda pikaajalisest viivitusest kohustuse

täitmisel.

KOHTUISTUNG (tl 49, 64-66, 172-173)

Hageja lepingulise esindaja, advokaat Tambet Laasik’u, selgituse kohaselt jääb hageja esitatud

hagi juurde. Tegemist on alltöövõtulepingust tulenevate õigussuhetega. Kostjal endal puudus

võimsus töövõtulepingu täitmiseks, mistõttu pöördus kostja A.R. poole, kes pakkus välja hageja.

Omavahel suhtlesid ja kokkuleppeid tegid seaduslikud esindajad Maido Simo ja Kaido Nõmm.

Hageja poolt töötas Lipardi maaüksusel J.S., kes vedas metsast välja 639 tm metsamaterjali. Selle

töö eest on hagejale siiani maksmata. Hageja palub hagi rahuldada.

Kostja lepingulise esindaja, Tõnu Raidma, selgituse kohaselt ei ole hageja oma väiteid ega nõudeid

põhistanud. Istungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused ei kinnita hageja väiteid, et hageja on

Lipardi maaüksusel teinud kostjale alltöövõtu korras mingeid töid. I.P. on kinnitanud, et tööd telliti

kostjalt, kes need ka teostas, sh vedas materjali metsast välja. Tunnistaja sai väidetavast

alltöövõtjast teada I.P.. Suvel sai ta teada hagejast seoses vaidlusega töömahtude üle. I P arvas teiste

isikute ütluste alusel, et kostjal oli alltöövõtja, kuid tunnistaja ei tea kindlalt, kas see oli hageja. J.S.

ütlused tema töötamise kohta Lipardi maaüksusel on vastuolulised, ebaobjektiivsed ja ei ole

erapooletud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel puudub võlasuhe, mistõttu ei ole kostjal

kohustusi hageja ees. Põhjendamatu arve tagastati õigustatult. Kuna kostjal rahalisi kohustusi

hageja ees ei ole, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt viiviseid. Kostja palub hagi jätta

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat

viivist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid tolleaegne AS STORA ENSO METS (hilisemalt ühinenud

Stora Enso Eesti AS-ga) tellijana ja kostja töövõtjana 22.10.2007 töövõtulepingu nr 19-07 (tl 80-93;

kordub 103-116) võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 mõttes ajavahemikus 01.11.2007 kuni

30.09.2008 tellija raielankide ülestöötamiseks kostja poolt. Nimetatud lepingu järgi oli kostjal õigus

kasutada lepingu alusel tehtava töö tegemiseks ka alltöövõtjaid (punkt 3.3). Hageja väitel tuleneb

tema nõue alltöövõtulepingust. Kostja väitel ei ole hageja tema alltöövõtjaks olnud. Seega tuleb

kohtul esmalt lahendada küsimus, kas poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping.

Tunnistajana üle kuulatud Stora Enso Eesti AS töötaja I.P. on kinnitanud kohtule (tl 64 pöördel), et

tema sai metsameister I.P. teada, et kostja oli oma lepinguliste kohustuste täitmiseks võtnud

alltöövõtja. Suvel suhtles tunnistaja nii kostja esindajate Kaido Nõmme ja Toivo Kiviga kui ka

hageja esindaja Maido Simoga, sest osapoolte vahel oli vaidlus langilt väljaveetud metsamaterjali

mahtude üle. Tunnistaja I.P. ütluste kohaselt (tl 64 pöördel - 65) organiseeris tema töid Lipardi

maaüksusel, kus oli metsa ülestöötajaks kostja. Tööde käigus selgus, et kostja oli metsa kokkuveoks

võtnud alltöövõtja, kes oli metsas oma traktoriga. Tunnistaja J.S. ütluste järgi (tl 65 - 65 pöördel)

töötas tema ajavahemikul 13.02.2008 kuni 04.03.2008 hageja töötajana Lipardi maaüksusel. Kostja

töötaja tuli talle tee peale treilerile vastu. Sealt sõideti traktoriga 5 km langile. Töö näidati talle

kätte. Tunnistaja ülesandeks oli metsamaterjal kokku koondada. Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt

(tl 172 pöördel) pakkus kostja esindaja Kaido Nõmm võimalust juba 800 tm mahalõigatud

metsamaterjali väljaveoks. Kuna hageja esindaja Maido Simo oli talle varem helistanud, siis rääkis

tunnistaja sellest võimalusest hagejale, kes läks kostjale appi. Kohus leiab, et nimetatud tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas hagejat oma töövõtulepingust tulenevate kohustuste –

metsamaterjali kokkuveo – täitmiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist

suuliselt sõlmitud alltöövõtulepinguga. Alltöövõtja tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja

nagu iseenda tegevuse eest, eelkõige omistatakse kõik alltöövõtja või tema töötajate toimingud

lepingust tulenevate kohustuste täitmisel peatöövõtjale.

Vaidlus puudub selles, et kostja peatöövõtjana on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused

Lipardi maaüksusel Stora Enso Eesti AS ees täitnud. Kohtule esitatud Lipardi maaüksuse

metsaplaani kohaselt (tl 9, 19) lootis Stora Enso Eesti AS nimetatud maaüksuse kohta väljastatud

teatise järgi saada sealt metsamaterjali 1742 tm, kuid tegelik väljatulek oli 1408,49 tm, mis on

80,85 % teatisel näidatud kogusest. Nimetatud asjaolu kinnitavad kohtule esitatud arved (tl 72, 74,

77) ja teenustööde aktid (tl 73, 76, 79; kordub tl 117-119) (108,94 + 670 + 629,55 = 1408,49 tm).

Hageja leiab, et nimetatud kogusest vedas tema metsamaterjali kokku 639 tm, esitades 18.04.2008

kostjale tasumiseks arve nr 28 maksetähtajaga 25.04.2008 kogusummas 62 233,20 krooni (tl 10,

20). Kohus leiab, et koondamisteenuse osutamine nimetatud mahus on tõendatud tunnistaja J.S.

ütlustega (tl 65 - 65 pöördel), mille järgi vedas tunnistaja Lipardi maaüksuselt välja üle 600 tm

metsamaterjali. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas ta ise arvestust traktorikoormate järgi, pannes kõik

märkmikusse oma tööandja jaoks kirja, sest selle pealt maksti temale palka. Kohus on seisukohal, et

nimetatud kogust saab pidada reaalseks. Tunnistaja J.S. on kinnitanud, et ta oli langil perioodil

13.02.2008 kuni 04.03.2008, vedades päevas metsamaterjali kokku 10-15 koormat, kusjuures ühes

traktorikoormas on 3 m pikkust puitu ca 5,5 tm. Lisaks kinnitavad J.S. ütlusi ka tunnistaja A.R.

ütlused (tl 172 pöördel), mille kohaselt palus kostja esindaja Kaido Nõmm abi juba 800 tm

mahalõigatud metsamaterjali väljaveoks, sest muidu läheb Stora Enso leping kõrbema. Kohtu

veendumust koondamisteenuse mahu osas kinnitab veel asjaolu, et ainuüksi ajavahemikus

21.02.2008 kuni 27.02.2008 töötati metsamaterjali üles mahus 629,55 tm (tl 79, 117). Samas kostja

esitatud töölehtede (tl 120-124) alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, millises mahus

kostja ise muude lepinguliste kohustuste kõrvalt (laoplatside ettevalmistamine, puude langetamine,

tüvede järkamine sortimentideks, raiejäätmete vaalutamine jms) metsamaterjali kokkuvedu teostas.

Seega loeb kohus, et hageja on kostja alltöövõtjana osutanud kostjale koondamisteenust arvel

näidatud mahus, s.o 639 tm.

Tellija peamiseks kohustuseks on VÕS §-s 637 väljendatud tasu maksmise kohustus töövõtjale.

Kostja on nimetatud kohustust rikkunud, jättes hagejale tehtud töö eest maksmata. Kohustuse

rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Hageja on esitanud kohtule rahalise kohustuse täitmise nõude vastavalt VÕS § 108 lõikele 1.

Üldjuhul ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav, seega ei esine vastutust välistavaid

asjaolusid. Kostja ei ole vaidlustanud arvel märgitud teenuse ühiku hinda (80 ja 90 krooni

tihumeetri kohta, millele lisandub käibemaks 18 %), järelikult võlgneb kostja hagejale tehtud töö

eest 62 233,20 krooni. Kuna pooled töö vastuvõtmises eraldi kokku leppinud ei olnud, muutus

hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alltöövõtulepingu alusel saamata jäänud tasu tehtud töö eest

summas 62 233,20 krooni.

Hageja nõuab kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest viivist põhinõude ulatuses, s.o summas

62 233,20 krooni. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud arvel märgitud viivise määrast 0,5 % päevas. Kostja vaidleb

nimetatud viivise määrale vastu ja taotleb viivise vähendamist juhul, kui kohus hagi rahuldab.

Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma.

Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kostja

tagastas hagejale arve, siis ei saa väita, et pooled on leppinud kokku arvel esitatud tingimustes, s.h

viivise määras 0,5 % päevas. Tegemist ei ole ka poolte tegevusalal, s.o metsaäris, tavalise

viivitusintressi määraga, nagu väidab hageja, sest töövõtulepingust nähtuvalt on kaks metsaäris

tegutsevat lepingu poolt (Stora Enso Eesti AS ja kostja) leppinud kokku maksetähtaja ületamisel

viivise määras 0,05 % päevas (punkt 5.5). Seega tuleb kokkuleppelise viivise määra puudumisel

lähtuda seadusjärgsest viivise määrast, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus

nõuda kostjalt viivist 62 233,20 kroonilt alates 26.04.2008, s.o arvel näidatud maksetähtajale

järgnevast päevast ehk nõude sissenõutavaks muutumisest, kuni 02.06.2009, s.o hagi kohtusse

esitamise aeg, milleni hageja ise on viivist arvutanud. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1 teise lause

kohaselt nõude sissenõutavaks muutumise ajal kuni 09.12.2008 oli 11 % aastas. Alates 10.12.2008

kuni 02.06.2009 oli seadusjärgne viivise määr 9,5 % aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis

perioodi

eest

26.04.2008

kuni

09.12.2008

summas

4276,19 krooni

(62 233,20 krooni × 11 % × 228 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 10.12.2008 kuni 02.06.2009

summas 2157,94 krooni (62 233,20 krooni × 9,5 % × 175 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt

välja mõista viivis perioodi eest 26.04.2008 kuni 02.06.2009 summas 6434,13 krooni

(4276,19 + 2157,94). Kuna kohus rahuldas hageja viivisenõude seadusjärgses määras, siis jätab

kohus rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks, sest põhjendatud ei ole viivise

vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse.

Kokkuvõttes märgib kohus, et rahuldab hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

68 667,33 krooni, millest põhinõue on 62 233,20 krooni ja viivisenõue 6434,13 krooni perioodi eest

26.04.2008 kuni 02.06.2009.

Kohus tagas hageja taotlusel 16.02.2010 määrusega (tl 141-142) hagi ning arestis Eesti Vabariigis

tegutsevates krediidiasutustes kostjale kuuluvatel pangakontodel ja hoiustel olevad rahalised

vahendid kokku 62 233,20 krooni ulatuses hageja kasuks. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lõike 2 alusel. Asjaolude muutumise

korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega

sätestatud alusel tuleb kohtule esitada vastavalt TsMS § 386 lõikele 2 taotlus hagi tagamise

tühistamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi

osaliselt, aga üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades.

Seetõttu tuleb TsMS § 162 lõike 1 ja § 163 lõike 1 alusel jätta hageja menetluskulud

68 667,33 / 124 466,40 × 100 = 55 % ulatuses kostja ning 45 % ulatuses hageja kanda. Kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kohtunik