3-06-2446/123 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-06-2446 Haldusasi OÜ Veksmar (pankrotis) kaebus Eesti Vabariigilt Harju Maavalitsuse kaudu kahju hüvitamise nõudes Menetlusvorm Suuliselt menetluselt üleminek kirjalikule poolte nõusolekul Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Veksmar (pankrotis) esindajad pankrotihaldur Aivar Leismann ja adv Andres Alas ning vastustaja Eesti Vabariigi Harju Maavalitsuse kaudu volitatud esindaja Kristjan Kenapea Resolutsioon Jätta OÜ Veksmar (pankrotis) kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Esmar müüs Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirmale 04.10.1994 poolte vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügi lepingu alusel Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuva poolelioleva spordikompleksi, 50 puittelki ja 1-korruselise lasteaed-kooli, milles kasulikku pinda 803,3 m2.

16.05.1994 AS Esmar õiendis märgitakse, et AS Esmar bilanssi kuulub Leesi osakonnas endine pioneerilaager ja spordikompleks. Harju maakonna Loksa vald on andnud nõusoleku nende objektide juurde kuuluva maa 9,04 ha kasutamiseks kuni 01.05.1997 vastavalt Loksa Vallavolikogu 22.03.1993 otsusele ning Loksa valla ja AS-i Esmar vahel sõlmitud lepingule 11.05.1994. AS Esmar edastas 17.06.1994 kirja nr 9-10/353 Harjumaa Hooneregistrile, milles tõendab, et Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuvas puhkelaagris põhivahendina arvel olevad 54 (viimane arv 5 on pastapliiatsiga parandatud 4-ks) 2-kohalist puittelki on valmistatud S. M. Kirovinimelises Näidiskalurikolhoosi puidutsehhis nende kohapealse paigaldamisega laagriplatsile (kirjale on lisatud puittelkmajade nimekiri (kokku 23 puittelkmaja, 31 telkmaja, 1 valvetelk ja 1 taara kuur).

Harjumaa Hooneregistri 09.11.1994 teatises nr 336-Loksa märgitakse, et Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuval maatükil suurusega 9,04 ha paikneb vara, mis koosneb pooleliolevast spordikompleksist ja lasteaed-koolist, kuulub omandiõiguse alusel Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmale 04.10.1994 ostu-müügi lepingu (reg. nr.8223) alusel (omandatud AS-lt Esmar).

Harjumaa Hooneregistri 16.11.1994 õiendist nr 336-Loksa nähtub, et Ühistu Mahyd- Leti Arenduskeskusele kuuluvad spordikompleks (pooleliolev) ja lasteaed-kool (lõpetatud ehitis) ostumüügi lepingu 04.10.1994 (reg. nr.8223) alusel.

H. S. ostis Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmalt poolte vahel 17.11.1994 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas 9,04 ha suurusel maatükil asuva spordikompleksi ja 1-korruselise lasteaed-kooli, milles kasulikku pinda 460,5 m2 (lepingu p.1). Sama ostu-müügilepingu p. -s 2 on märgitud, et nimetatud lepinguobjekt kuulub müüjale vastavalt Harjumaa Hooneregistritalituse õiendile nr 336-Loksa 16.11.1994. Kõnealuses notariaalselt tõestatud lepingus ei ole kirjeldatud, millest koosneb spordikompleks ja lasteaed-kool. Eelnimetatud notariaalse lepinguga samal päeval (17.11.1994) sõlmisid pooled (H. S.- ostja ja Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmamüüja) ka lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu nr 1, milles on lepingu objektiks märgitud pooleliolev spordikompleksspordihoone, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid, samuti lasteaed-kool, kogupind 803,3 m2 ning 50 puittelki, mis asuvad 9,04 ha suurusel maatükil Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas.

Harjumaa Hooneregistri 01.06.1995 õiendi nr 336-Loksa kohaselt H. S. omandas Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmalt 17.11.1994 ostu-müügi lepingu alusel poolelioleva spordikompleksi ja lasteaedkooli (lõpetatud ehitis). Õiendil on märge, et see on antud võõrandamislepingu sõlmimiseks.

H. S. müüs AS-le Veksmar 13.06.1995 poolte vahel notariaalselt sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuva poolelioleva spordikompleksi ja 1-korruselise lasteaed-kooli, milles on kasulikku pinda 460,5 m2 ning millised paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil (lepingu p.1).

Harjumaa Hooneregistri 13.06.1995 teatises nr 336-Loksa AS-i Veksmar varana märgitud spordikompleks ja lasteaed-kool, mis asuvad Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas ning paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil. Hooneregistri teatises ei ole märget spordihoone, staadion, tenniseväljaku, tuletõrje veehoidla, teede ja platside ning puittelkide (50) kohta.

06.11.1996 sõlmisid müüja AS Veksmar ja ostja F. K. (elukoht Xxxxxxxxxx, Xxxxxx) lihtkirjalikus vormis (notariaalselt tõestamata) ostu-müügi eellepingu. Lepingu objektiks oli Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuv pooleliolev spordikompleks (spordihall, staadion) ja 1-korruseline lasteaed-kool (kasulikku pinda 460,5 m2), 56 tk 2-3 kohalist puittelki, tuletõrje veehoidla, teed, platsid, mis paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil. Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalituse 06.11.1996 tõendist nr 336 nähtuvalt on poolelioleva spordikompleksi juures loetletud spordihoone, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid, samuti lasteaed-kool ning puittelgid (56 tk), veevärk ja kanalisatsiooni välisvõrk. Registreerimise alusena on toodud ostu-müügi leping 13.06.1995.

Harju Maavalitsuse Infosüsteemide Osakonna (ISO) Hooneregistritalituse 20.03.2000 õiendi nr 1117 (esitamiseks notarile) kohaselt TÜ-le Mahyd- Leti kuulub 04.10.1994 ostu-müügi lepingu (reg.nr.8223) alusel 50 puittelki (kasutusluba esitamata, Hooneregistri poolt hindamata, hooned asuvad õiguslikul alusel kasutataval maal). Õiend on antud võõrandamislepingu vormistamiseks.

21.03.2000 Tulundusühistu Mahyd- Leti (müüja) ja OÜ Rokfort (ostja) vahel sõlmiti notariaalne ostu-müügileping, mille alusel viimane omandas 50 puittelki asukohaga Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas. Märkusena on toodud järgnevad asjaolud: kasutusluba esitamata, Hooneregistri poolt hindamata, hooned asuvad õiguslikul alusel kasutataval maal, maatüki suurus vormistamisel. Nimetatud lepinguobjekt (50 puittelki) kuulub müüjale (Tulundusühistu Mahyd- Leti) omandiõiguse alusel vastavalt Harju Hooneregistritalituse õiendile nr 1117 (toimik 1117-Loksa) 20.03.2000.

Harju Maavalitsuse ISO Hooneregistritalituse Hooneregistri 19.04.2002 tõendis nr 336, mis on välja antud OÜ-le Veksmar, on märge selle kohta, et Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuval maatükil suurusega 90400 m2 asub lasteaed-kool (netopind 803.3 m2, ehitise alune pind 971 m2), mille omanikuks on OÜ Veksmar 13.06.1995 ostu-müügi lepingu (reg.nr.583-5550) alusel. Viidatud on ka 05.04.2000 kohtumäärusele tsiviilasjas nr II-2/485 2000.a. ning 25.06.2001 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-246 pankroti kohta. Märkus: spordikompleks on pooleliolev ehitus.

Harju Maavalitsuse ISO Hooneregistritalituse Hooneregistri 01.10.2003 tõend nr 336 vallasvarale, mis on välja antud OÜ-le Veksmar esitamiseks Loksa Vallavalitsusele selle kohta, et hooneregistris on registreeritud lasteaed-kool asukohaga Loksa vallas, Kolga- Aabla külas, mis kuulub OÜ-le Veksmar 13.06.1995 ostu-müügi lepingu (reg.nr.583-5550) alusel. Maatüki kohta andmeid hooneregistris ei ole. Märkus: spordikompleksi koosseisus on staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid. Spordikompleksi hoone lammutatud.

13.10.2003 anti välja Harju Maavalitsuse ISO Hooneregistritalituse poolt Hooneregistri tõend nr 1117 esitamiseks notarile OÜ-le Rokfort selle kohta, et Hooneregistris on registreeritud kokku 50 puittelki (loetletud tõendis), millised asuvad Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas ning kuuluvad OÜ-le Rokfort 21.03.2000 ostu-müügi lepingu alusel (reg.nr.2264). Maatüki andmeid Hooneregistris ei ole.

30.10.2003 sõlmisid OÜ Rokfort (müüja) ja OÜ Dowell- Grupp (ostja) notariaalse ehitise müügilepingu, mille alusel viimane omandas Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuva ehitise, mille koosseisus on 1-korruselised puittelgid H1 kuni H48 ja puittelk-majandushoone ning puittelk-käimla (kokku 50 tk).

12.12.2003 anti välja Harju Maavalitsuse ISO Hooneregistritalituse poolt Hooneregistri tõend nr 1117 vallasvarale OÜ-le Dowell- Grupp (esitamiseks Loksa Vallavalitsusele), et Hooneregistris on registreeritud kokku 50 puittelki (loetletud tõendis), millised asuvad Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas. Kõik 50 puittelki kuuluvad Hooneregistri andmetel OÜ-le Dowell- Grupp 30.10.2003 ehitise müügilepingu (reg.nr.7049) alusel. Maatüki andmeid Hooneregistris ei ole.

OÜ Veksmar (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Rokfort, TÜ Mahyd- Leti, OÜ Dowell- Grupp jt vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, omandi tunnustamiseks, asjade väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest, 300 000 krooni saamiseks, kahju 7 245

000 krooni hüvitamiseks. Harju Maakohtu 08.10.2007 kohtumäärusega haldusasjas nr 2-06-131 jäeti hagi läbi vaatamata. Nimetatud kohtulahend on jõustunud.

Kaebuse esitaja oma esialgses kaebuses taotles avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 7. 800 000 krooni, hiljem kaebuse täpsustuses kaebaja vähendas taotletavat kahjusummat 3

000 000 kroonini ning lõpuks jäi kahjunõudeks 2 000 000 krooni.

Kaebuse esitaja leidis, et Eesti Vabariiki peab esindama nii Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Harju Maavalitsuse kaudu, s.o kahe erineva asutuse kaudu. Käesoleva kohtumenetluse alguses oli kaks vastustajat- Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Harju Maavalitsus (Harju MV). Majandusja Kommunikatsiooniministeerium asus seisukohale, et menetletavas asjas peaks Eesti Vabariik olema esindatud Harju Maavalitsuse kaudu. MKM ei ole Hooneregistri kui asutuse õigusjärglane. MKM taotles kohtult enda kõrvaldamisest käimasolevast kohtumenetlusest. Kohus kõrvaldas MKM käesoleva haldusasja menetlusest, teised menetlusosalised ei vaielnud sellele vastu.

Kohus andis pooltele võimaluse lahendada käesolev vaidlus kompromissiga. Pooled kompromissile ei jõudnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebus on esitatud motiivil, et kahju tekitati kaebuse esitajale Harju Maavalitsuse Infosüsteemide osakonna Hooneregistritalituse (hooneregister) poolt. Nimelt omandas H. S. Mahyd- Leti Arendusfirmalt 17.11.1994 hooned ja rajatised Kolga- Aabla külas maatükil, millise suuruseks oli 90

400 ruutmeetrit (9,04 ha). Puudub vaidlus selle üle, et nimetatud maatükil asusid nii spordikompleks, mille hulgas olid nii angaar-hoone, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid (kõik õiguslikult kas hooned või rajatised) kui ka koollasteaiast, mille juurde kuulusid koolihoone, puittelgid, platsid, veevärk, kanalisatsioonivõrk (samuti hooned või rajatised). Poolte tahe oli osta-müüa kõik ülalnimetatud hoonedrajatised. Notariaalse lepinguga samal päeval sõlmisid pooled ka lihtkirjaliku lepingu, milles oli detailselt ära näidatud kõik 9, 04 ha maatükil asuvad hooned-rajatised (sh telgid).

Omandaja sai kogu kompleksi (sh. ka telgid) oma valdusse ja asus heauskselt omandiõigust teostama. Millised põhjusel jäid hooneregistri õiendist välja staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid, puit-telgid, platsid, veevärk, kanalisatsioonivõrk, on kaebuse esitajale teadmata. Võimalik, et maaga mittepüsivalt ühendatud telke (vaiade otsas ilma vundamendita telgid) ei peetud vajalikuks õiendisse eraldi kanda, samuti nagu staadioni, tenniseväljakut, teid, platse, veevärki ja kanalisatsioonivõrku. Samad hoonedrajatised võõrandati ka hr S. poolt kaebuse esitajale.

Uus omandaja sai taaskord kogu kompleksi (sh. ka telgid) oma valdusse ja asus heauskselt omandiõigust teostama. Asjaolu, et kaebuse omandaja omandas muu hulgas ühtlasi ka telgid on aktsepteerinud nii Loksa Vallavolikogu (otsus 29.08.1996.a. nõusoleku andmine kaebuse esitajale 9,04 ha maa erastamiseks) kui ka hooneregister ise (vt. õiendid). Hooneregistri poolt müügiks õiendi andmine kolmandale isikule kaebuse esitajale kuuluvale varale on õigusevastane. Sisuliselt oli tegemist kaebuse esitaja vara kõrvaldamisega riiklikus registris. Seaduse rikkumised võimaldasid TÜ-l Mahyd- Leti kaebuse esitaja vara ebaseaduslikult omandada ja edasi müüa kaebuse esitaja teadmata.

Nagu nähtub 21.03.2000 ostu-müügilepingu p.1.2-st on notar sõlminud ebaseadusliku ostu-müügilepingu hooneregistri 20.03.2000.a. õiendi alusel toimikust nr.1117. Asjaolu kohta, et telkide registreerimiseks loodi uus (eraldi) toimik, ei ole hooneregister kaebuse esitajale aga mingit teadet ega informatsiooni väljastanud. Mahyd- Leti poolt kogu objekti esialgse omandamise järel AS Esmarilt hakkas hooneregister inventariseerima kogu objekti nimetusega „lasteaed-kool ja pooleliolev spordikompleks“, mis nähtub Mahyd- Letile väljastatud omandiõiguse teatiselt 09.11.1994 nr.336-Loksa (lisa nr.20) – vaatamata sellele, et Mahyd- Leti poolt objekti omandamise ostu-müügilepingu 04.10.1994 (lisa nr.21) AS Esmariga kohaselt osteti-müüdi lisaks ka 50 puittelki.

Mahyd- Leti poolt müüdi kogu objekt sama nimetuse all „lasteaed-kool ja pooleliolev spordikompleks“, mis asus 9,04 ha suurusel maa-alal (lisa nr.21: hooneregistri müügiõiend 16.11.1994.) H. S.le (vt. lisa nr. 22 ostu-müügileping 17.11.1994.) Seega on tõendatud, et Mahyd- Leti omas tahet müüa ja müüs kogu objekti, mis asus 9,04 ha suurusel maaalal ja mille hulka kuulusid ka AS Esmarilt omandatud puittelgid H. S.le, kes müüs selle edasi kaebuse esitajale. Hooneregistri poolt Mahyd- Letile 20.03.2000 alusetu, ebaseadusliku müügiõiendi (lisa nr.

23) väljastamine 50-le puittelgile, mis kuulusid omandiõiguse alusel kogu objekti kooseisus OÜ Veksmarile ja sellest veel OÜ Veksmarile teatamata – on äärmiselt jäme seaduserikkumine. Vabariigi Valitsuse korralduse 20.12.1990 nr.378-K „Eesti riikliku hooneregistri põhimäärus“, edaspidi „Määrus“ p.2 kohaselt oli hooneregistri kui andmekogumi asutamise ja pidamise põhieesmärgiks usaldusväärse teabe saamine vabariigi territooriumil asuvate hoonete kohta. Vabariigi Valitsuse määruse 22.08.2000 nr.277 „Riikliku hooneregistri pidamise põhimääruse“, edaspidi „põhimäärus“ § 6 lg.1.p.5 kohaselt vastutab kohaliku registri volitatud töötleja, antud juhul Harju Maavalitsus, st. riik registrist väljastatud dokumentidel olevate andmete vastavuse eest registris registreeritud (tegelikele) andmetele.

„Põhimääruse“ § 6 lg.1.p.9 kohaselt on registripidaja kohustatud tegema järelepärimise andmete esitajaile ilmselt vigaste või kaheldava tõesusega andmete korral, õigete andmete saamiseks. Mingit järelpärimist aga OÜ Veksmarile hooneregistri poolt ei tehtud – 20.03.2000 Mahyd- Letile müügiõiendi väljastamisel OÜ-le Veksmar kuuluvale varale – puit-telkidele. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Kuusalu Vallavalitsuse 12.10.2006 korraldusega nr 1094 on Kolga- Aabla külas asuvate nende vaidlusaluste (OÜ Dowell- Grupile kuuluvate) puittelkide juurde määratud teenindusmaa pindalaga 9 930 m2.

Seega on lõhutud kogu ühtne kompleks, milline koosnes alljärgnevast: koolimaja-lasteaed, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid, puit-telgid, platsid, veevärk, kanalisatsioonivõrk ja paiknes 90 400 ruutmeetrisel krundil. Riigivastutuse seaduse kohaselt järgneb vastutus kui on tuvastatud haldusakti (toimingu) õigusvastasus ning selle tagajärjel on süüliselt tekitatud kahju ning kahju tekitamine on tõendamist leidnud. Antud juhul esinevad kaebuse esitaja arvetes kõik eelloetletud asjaolud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja poolt on talle tekitatud kahju nii puittelkide maksumuse osas kui ka selle maa osas, mille osas kaebuse esitaja ei saanud maad nende juurde erastada.

Kaebuse kahjuks on kogusummaliselt 2 000 000 (kaks miljonit) krooni, milline on tuvastamist leidnud kinnisvarabüroo UUS MAA eksperthinnanguga Kaebuse esitaja palub välja mõista Eesti Vabariigilt Harju Maavalitsuse kaudu 2 000 000 krooni avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja on seisukohal, et puuduvad Riigivastutuse seadusest (RVS) tulenevad kahju hüvitamise alused. RVS kohaldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kahju teke on tõendatud, kahju tekkimise aluseks olnud haldusakti õigusvastasus, haldusakti ja kahju vaheline põhjuslik seos ning süü olemasolu. Kaebaja on esitanud riigi vastu nõude kahju hüvitamiseks. Samas ei ole ta vaidlustanud tema arvates ebaseaduslikke hooneregistri toiminguid, mis seisnesid vaidlusaluste puittelkide osas kaebajale mittemeelepäraste omandiõigusealaste kannete tegemises. Ajal, kui kaebaja sai teada hooneregistri väidetavalt ebaseaduslikest toimingutest 21.02.2002 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest spordikompleksi võõrandamiskeelu tühistamisest, ei olnud selle omanik TÜ Mahyd- Leti. TÜ Mahyd- Leti müüs puittelgid OÜ-le Rokfort 21.03.2000 sõlmitud müügilepinguga ning OÜ Rokfort müüs need 30.10.2003 sõlmitud müügilepinguga edasi OÜ-le Dowell-Grupp. Vastustaja osutab, et kaebajal oli võimalik vaidlustada hooneregistris puittelkide registreerimist TÜ Mahyd- Leti nimele halduskohtus enne nende puittelkide edasivõõrandamistehingu sõlmimist, millisel juhul ei oleks puittelkide müügitehingud heausksele isikule võimalikuks osutunud. Kaebaja aga puittelkide registreerimist käsitlevaid hooneregistri toiminguid pärast nendest teadasaamist halduskohtus ei vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus – seetõttu sai ka võimalikuks nende puittelkide edasivõõrandamine heausksele isikule ning kadus ka võimalus nõuda tehingu tühistamist ja tagasitäitmist. RVS § 7 lõike 1 kohaselt võib nõuda kahju tekitamist vaid siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebajal oli võimalik esitada halduskohtusse kaebus RVS §-de 3,

4 ja 6 kohaste nõuetega, mille tagajärjel oleks halduskohus saanud anda hooneregistri vaidlustatavale toimingule õigusliku hinnangu, vaidlustatava toimingu alusel tehtut muud toimingud peatada ning vaidlustatud toimingu mitteõiguspärasuse korral selle ka tühistada või kohustada hooneregistrit mingeid muid asjassepuutuvaid toiminguid sooritama. Kaebaja poolt hooneregistritoimingu vaidlustamisel ei oleks aga ülalnimetatud võõrandamistehinguid toimunud ning halduskohtu poolt kaebaja nõuete rahuldamisel oleks hooneregistril olnud kohustus teha puittelkide kohta omandiõigusalane registreering kaebaja kasuks.

Vastustaja osutab, et kaebajapoolsete õigeaegsete meetmete tarvituselevõtuga oleks olnud võimalik vältida vaidlusaluste ehitiste edasimüüki (30.10.2003 OÜ-lt Rokfort OÜ-le Dowell- Grupp) ning kohus oleks saanud välja selgitada ehitiste kuuluvuse (s.t kohus oleks saanud otsustada, kas kaebajal oli nende ehitiste suhtes üldse omandiõigust tekkinud ning võtnud seisukoha, kas kaebaja poolt vaidlustatavad hooneregistri toimingud olid õiguspärased või mitte). Kuna kaebaja ei ole kasutanud seaduses sätestatud võimalusi oma õiguste kaitseks ning tal oli võimalik võimalikku kahju vältida või kahju kõrvaldada, ei ole RVS § 7 lõikest 1 tulenevalt kaebuse rahuldamiseks alust, sest puuduvad seaduses sätestatavad riigivastutuse eeldused.

Kaebajal oli võimalik vältida kahju tekkimist või see kõrvaldada hooneregistri toimingu halduskohtus vaidlustamisel ja esialgse õiguskaitse taotlemise, mis oleks õiguskaitsetaotluse ja kaebuse rahuldamisel välistanud vaidlusaluste puittelkide edasimüügi heausksele isikule ning võimaldanud asuda tsiviilõiguslikku tehingu tühistuse tuvastamise nõuet esitama. Puuduvad tõendid kaebaja poolt vaidlusaluste puittelkide omandamisest. Ebaõige hooneregistrikanne ei tekita omandiõigust. AS ESMAR müüs 04.10.1994 Ühistule Mahyd- Leti Arendusfirma Kolga– Aabla külas asuvad ehitised, mille koosseisus oli muuhulgas spordikompleks ja 50 puittelki (vt kaebuse lisa 22).

AS ESMAR 16.05.1994 õiendi kohaselt kuulus AS ESMAR bilanssi endine pioneerilaager ja spordikompleks. 17.06.1994 teatas AS ESMAR Hooneregistrile, et puhkelaagris on arvel 54 2-kohalist puittelki. 04.10.1994 toimunud ehitiste müügitehinguga võõrandati spordikompleks, 50 puittelki ja lasteaed-kool. Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma müüs 17.11.1994 H. S.le Kolga- Aabla külas asuvad ehitised, mille koosseisus puittelke ei olnud, kuid oli spordikompleks. H. S. müüs 17.11.1994 omandatud ehitised 13.06.1995 edasi AS-le Veksmar ning nähtub, et nende koosseisus oli spordikompleks, kuid ei olnud puittelke.

Sellest nähtub, et H. S. poolt kaebajale müüdud Kolga- Aabla külas asuvad ehitiste hulgas ei saanudki puittelke olla, kuna H. S. ei olnud neid ostu-müügi lepinguga omandanud. Kaebaja väidab 24.10.2008 kohtule esitatud seisukohtades paljasõnaliselt, et H. S. ja Mahyd- Leti Arendusfirma tahe oli 17.11.1994 osta-müüa kõik ehitised (s.h puittelgid), mis asusid võõrandamisobjektiks olnud spordikompleksi läheduses. Tegelikkuses puuduvad kinnitused arvamusele, et puittelgid kui ehitised oleksid olnud spordikompleksi osa, mille võõrandamisel neid eraldi märkida vaja ei ole.

Ehitiste kui vallasjasade võõrandamist tõendavad H. S. ja kaebaja vahel sõlmitud ostu-müügi lepingud ning võõrandatud ehitiste koosseis oli kindlaks määratud võõrandamistehingute aluseks olnud hooneregistri õienditega. Kuna puittelke hooneregistri õiendites ega nimetatud ostu-müügi lepingutes nimetatud ei olnud, saab ka asuda seisukohale, et nende omandiõigus ei ole kaebajale üle läinud. Paljasõnaliseks jäi kaebaja väide, et pooltel oli tahe müüa kõik spordikompleksi ja lasteaedkooli juurde kuulunud ehitised, s.h puittelgid.

Paljasõnaline on ka kaebaja oletus, et puittelke ei peetud vajalikuks õiendisse eraldi kanda. Peale hooneregistris ekslikult õiendile ja tõendile tehtud kannete puuduvad tõendid kaebaja väitele, et võõrandatava spordikompleksi koosseisu kuulusid puittelgid. Asjaolu, et hiljem on hooneregistris viitega 13.06.1995 ostu-müügi lepingule kaebaja omandisse registreeritud ka puittelgid, ei tekitanud kaebajale omandiõigust. Alusetu hooneregistrikanne ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust. Hooneregister parandas vea pärast selle selgumist. 06.11.1996

hooneregistritalituse tõendil on ekslikult märgitud spordikompleksi kõrval ka puittelkide kuulumine AS-le Veksmar: niisuguse väite alusena viidatud 13.06.1995 ostu-müügi lepingus (H. S. ja AS Veksmar vaheline tehing) ei olnud spordikompleksi kõrval puittelke müügiobjektina märgitud. Hooneregister ei ole edasistes toimingutes ekslikust märkest lähtunud. Vastustaja leiab, et haldusorganil on õigus lõpetada õigusaktide rikkumine ka siis, kui selleks ei ole seaduses või seaduse alusel antud õigusaktides eraldi alust sätestatud. Kuna ebaõige hooneregistrikanne ei tekitanud kaebajale puittelkide suhtes omandiõigust, ei ole kaebajal alust ka pidada enda omandiõiguse tekkimata jäämise aluseks hooneregistri registreerimistoimingut.

Kui kaebaja leiab, et tema omandiõigust on rikutud Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma poolt puittelkidega tehtud tehingutega, tuleks kaebajal esitada omandiõiguslik või kahjunõue ka Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma vastu. Puittelke ei ole kaebajale üle antud ja kaebajal ei ole telkide suhtes omandiõigust tekkinud. Omandiõiguse puudumise tõttu ei saa ka hooneregistritoimingud kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja väidab 24.10.2008 kohtule esitatud seisukohtades, et 17.11.1994 omandas H. S. Ühistult Mahyd- Leti Arendusfirma ehitised, mis asusid 9,04 suurusel maatükil.

Vastustaja juhib tähelepanu, et maa ei olnud 1994. aastal tsiviilkäibes ning tehinguid said toimuda üksnes ehitiste kui vallasasjadega. Ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maaomand sai tekkida alles pärast maa ostueesõigusega erastamise toiminguid. Nii Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma poolt 04.10.1994 ehitiste omandamises kui ka 17.11.1994 H. S.le ehitiste müüki käsitlevates lepingutes märgiti, et ehitised asuvad 9,04 ha suurusel maatükil. Samas oli osutatud täiend maatüki suuruse kohta hinnanguline ega omanud õiguslikku tähendust maatükil asuvate ehitiste omandiõiguse kontekstis.

Ehitiste kui vallasasjade müügilepingus ehitiste asukohajärgse maatüki suurusele viitamine sai omada üksnes informatiivset tähendust ehitise asukoha ja paiknemise täpsustamise kontekstis. Paljasõnaline on kaebaja 24.10.2008 seisukohtades tehtud järeldus, et poolte tahe oli 17.11.1994 lepingus kõik Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma poolt omandatud ehitised ning et 17.11.1994 müügilepinguga toimus ühtse ehitistekompleksi lõhkumine. Omanikul oli õigus ehitiste kui vallasasjade käsutamise üle otsustada ka üksikute ehitiste kaupa. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕS RakS) § 13 lõige 1 sätestab, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõike 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi 2. lõige täpsustab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lõike 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lõige 2 sätestab, et valdus on seaduslik, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kui AS ESMAR müüs 04.10.1994 Ühistule Mahyd- Leti Arendusfirma Kolga– Aabla külas asuvad ehitised, mille koosseisus oli muuhulgas spordikompleks ja 50 puittelki, anti ostjale üle ka puittelkide valdus, kuna ostja asus omandatud ehitiste üle tegelikku võimu, s.h käsutusõigust teostama. Kui Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirma müüs 17.11.1994 H. S.le Kolga- Aabla külas asuvad ehitised, mille koosseisus oli spordikompleks (kuid ei olnud puittelke), ei andnud müüja puittelkide valdust ostjale üle ning ostja ei asunud puittelkide üle tegelikku võimu, s.h käsutusõigust teostama.

See tähendab, puittelkide valdajaks jäi edasi Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma. AÕS § 32, § 33 lõike 1 ja § 34 lõike 2 kohaselt oli Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirma puittelkide seaduslik valdaja. Asjaolu, et puittelgid jäid Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma valdusse (ja ta teostas puittelkide üle tegelikku võimu, s.h käsutusõigust) kinnitab muuhulgas ka see, et kui 21.03.2000 toimus puittelkide müük OÜ-le Rokfort (vt ostu-müügilepingut, kaebuse lisa 18) olid need telgid müüja valduses ning lepingu punkt 4 kohaselt anti valdus üle lepingu allakirjutamisel.

Kui puittelgid ei oleks olnud Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma valduses, ei oleks ta saanud neid ka ostjale üle anda. Samas Tulundusühistu Mahyd- Leti Arendusfirma poolt ei olnud H. S.le 17.11.1994 lepinguga puittelke üle antud. Seega, kui H. S. müüs omandatud ehitised 13.06.1995 edasi AS-le Veksmar ei olnud müüdavate ehitiste koosseisus puittelke ning neid ei saanud müüja poolt ostjale ka üle anda. Eelnevast järeldab vastustaja, et isegi juhul, kui peaks selguma kaebuses vaidlustatud hooneregistri toimingu mitteõiguspärasus, ei ole kaebajal saanud tekkida vaidlusaluste puittelkide kui vallasasjade suhtes omandiõigust.

Järelikult ei saa ka hooneregistri toimingud puittelkide kohta õiendite väljaandmisel kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning sellest johtuvalt ei saa kaebajal tekkida ka riigi vastu kahju hüvitamise nõuet. Isegi juhul kui pidada kaebaja puittelgid omandanuks ning vaidlustatud hooneregistritoimingut mitteõiguspäraseks, välistab kahjukalkulatsiooni ning vaidlusaluste puittelkide arvu selgusetus kahju hüvitamise OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt kohtule esitatud eksperthinnangus on kindlaks tehtud, et Kolga- Aabla terviselaagri krundil paikneb 54 puittelki.

Samas jäid Ühistu Mahyd- Leti ja OÜ Rokfort vahel 21.03.2000 sõlmitud müügilepinguga võõrandati OÜ-le Rokfort 50 puittelki. Eksperthinnangus on puittelkide kompleksi väärtuse ning kompleksi jagamisest tingitud kahju arvutamisel lähtutud eeldusest, et kompleksi kuuluvad kõik eksperthinnangus kindlaks tehtud 54 puittelki. Kui eeldada, et kaebaja poolt vaidlustatud hooneregistri toiming oli mitteõiguspärane ning sellest tulenevalt kaotas kaebaja puittelkide suhtes omandiõiguse, saab hooneregistri toimingu alusel omandiõiguse kaotamine olla võimalik vaid 50 puittelgi osas.

Vastustaja osutab, et kaebaja ei ole astunud samme 4 puittelgi osas enda väidetava omandiõiguse realiseerimiseks ega valduse taastamiseks. Arvestades asjaolu, et eksperthinnangus on kindlaks tehtud kompleksi kuuluva 54 puittelgi olemasolu ning seda, et puittelkide juurde ei ole käesolevaks ajaks maad erastatud, on kaebajal võimalik 4 puittelgi osas enda väidetavat omandiõigust realiseerida ka muul viisil kui riigi vastu kahjunõude esitamisega. Kaebaja 24.10.2008 seisukohtades väljendatakse seisukohta, et vastustaja poolt on tekitatud kahju puittelkide maksumuse osas.

Kaebaja on nõude summa väljendanud kõigi eksperthinnangus nimetatud 54 puittelgi osas, samas kui tegelikkuses on uuele omanikule võõrandatud 50 telki. Seega, isegi kui eeldada vaidlustatud hooneregistritoimingu ebaõigsust ning väidetava kahju tekkimise fakti, sai kahju maksimaalselt tekkida 50 (ja mitte 54) puittelgi osas. Halduskohtumenetluses kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, mille kohaselt tuleb nõude esitajal enda väiteid põhjendada. Kõnealusel juhul ei ole kaebajal alust nõuda 50 heauskse omaniku omandisse läinud puittelgi eest 54 puittelgist lähtuvalt arvestatud kahjusummat.

Seega on nõue põhjendamata. Kuivõrd eksperthinnangus on kahjunõue arvestatud 54 puittelgi pinnalt (samas kui tegelikkuses on heauskne omanik omandanud vaid 50 puittelki) ning kaebaja ei ole astunud 4 telgi osas samme enda valduse ega käsutusõiguse taastamiseks, ei ole riigi vastu 54 puittelgi osas esitatud kahjunõue korrektne ega vasta RVS-le 7. Kaebajal on 4 puittelgi osas võimalik RVS § 7 kohaselt kahju vältida, kui ta esitaks nende osas valduse taastamise või omandiõiguse tunnistamise nõude. Isegi juhul kui pidada kaebaja vaidlustatud hooneregistritoimingut mitteõiguspäraseks, puudub selgus, et kaebaja saaks puittelkide juurde maad ostueesõigusega erastada Maareformi seaduse (MRS) § 22 lõike 1 kohaselt saab ostueesõigusega erastada maad isik, kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna.

MRS § 6 lõike 31 sätestab, et ehitisena ei käsitleta ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Kõnealused puittelgid on kasutusest välja langenud. Seega puudub ka alus nende juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Seega ei ole selgust, et Loksa Vallavolikogu poolt tehtud varasemalt tehtud otsustuste alusel saaks käesoleval ajal ostueesõigusega erastamise menetluse lõpule viia. Vastustaja palub jätta OÜ Veksmar (pankrotis) kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja selle täiendustega, vastustaja kirjalike seletustega, menetlusosaliste suuliste selgitustega, eksperdi ja tunnistajate vande all antud ütlustega ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Kaebuse esitaja OÜ Veksmar (pankrotis) taotleb käesolevas kohtumenetluses avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 2 000 000 krooni.

Käesoleva haldusasja materjali juurde on esitatud eksperthinnang nr 0101/039 VK, mis on antud OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa poolt (hindamine teostatud 22.01.-31.03.2009). Ekspert (hindaja) Tõnu Kuhi hinnangul on kompleksi (puittelkide kompleks, endine lasteaed-kool, krunt ca 3

ha) turuväärtuseks 3 850 000 krooni, eraldi lasteaed-kooli (krunt ca 2 ha) turuväärtuseks 1 850 000 krooni ning eraldi puittelkide kompleksi turuväärtuseks 1 500 000 krooni. Kinnisvarabüroo UUS MAA Virumaa hinnangul on kahju kogu kompleksi jagamisest (puittelkide kompleks eraldati endise lasteaed-kooli juurest) on 500 000 krooni, s.o 3 850 000 kr – (1 850 000 kr + 1 500 000 kr). Ekspert Tõnu Kuhi andis kohtus vande all ütlused, mille kohaselt leiti erinevate kompleksi osade turuväärtused, eraldi puittelkide osa oli 1,5 miljonit krooni, eraldi lasteaed-kool oli 1 850 000 krooni. Lisaks leidis ta kogumis kompleksi turuväärtuse, mis tuli 3 850 000 krooni. Selle moodustab maa ja kõik ehitised (lasteaed-kool, puittelgid) koos. Viimase hindamistulemuse alusel on kahju kogu kompleksi väärtusest lahutada eraldi leitud lasteaed-kooli turuväärtus ja eraldi leitud puittelkide turuväärtus, tulemus on 500 000 krooni. Eksperdi hinnangul kui oleks müüdud kogu kompleks, siis oleks tulemus 3 850 000 krooni ja kui oleks eraldi müüdud need kaks kompleksi, siis oleks tulemus

3. 350 000 krooni. Kahju kogu kompleksi jagamisest on 500 000 krooni, mis aga ei sisalda puittelkide väärtust ja selle aluse maa väärtust. Eksperdi hinnangul lisandub 500 000 kroonile puittelkide ja selle aluse maa turuväärtus. Eksperdi hinnangul kogu kahju võrdub puittelkide kompleksi koos maaga turuväärtus, mis on 1 500 000 krooni pluss 500 000 krooni, mis on kahju kogu kompleksi jagamisest, kokku teeb see kahjuna kokku 2 000 000 miljonit krooni. Üks kompleksi osa täiendab teist, seal on seotud tehnosüsteemid, juurdepääsuteed. Eksperdi hinnangul kui need kompleksid lahutada, siis tekib hinnavahe, nad on seotud tema hinnangul teineteisega. Ülevaatuse käigus eksperthinnangu punktis 5.3.2 lk 4 selgus, et üks puittelk oli suurem ja ülejäänud 53 olid ühetüübilised. See vahe puittelkide kompleksi koos maaga turuväärtusest ja hoonestamata maa turuväärtusest (eeldusel, et puittelkide alune maa oleks hoonestamata), ongi eeldatav puittelkide arvestuslik väärtus. Kohus ei nõustu eksperdi käsitlusega vaadeldavatest objektidest kui ühtsest kompleksist. Kohtu arvates on lasteaed-kooli ja 50 puittelgi näol tegemist eraldiseisvate ehitistega, mis ei moodusta ühtset kompleksi. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid, mille alusel võiks üheselt järeldada, et nimetatud puittelgid kuulusid lasteaed-kooli juurde või lasteaed-kool kuulus puittelkide juurde ning et need kaks objekti moodustasid ühtse ja lahutamatu kompleksi (terviku).

Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõike 1 kohaselt võib nõuda kahju tekitamist vaid siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada Riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli võimalik esitada halduskohtusse kaebus RVS §-de 3, 4 ja 6 kohaste nõuetega, mille tagajärjel oleks halduskohus saanud anda hooneregistri vaidlustatavale toimingule õigusliku hinnangu, vaidlustatava toimingu alusel tehtud muud toimingud peatada ning vaidlustatud toimingu mitteõiguspärasuse korral selle ka tühistada või kohustada hooneregistrit mingeid muid asjassepuutuvaid toiminguid sooritama. Kaebaja poolt hooneregistritoimingu vaidlustamisel ei oleks aga ülalnimetatud võõrandamistehinguid toimunud ning halduskohtu poolt kaebaja nõuete rahuldamisel oleks hooneregistril olnud kohustus teha puittelkide kohta omandiõigusalane registreering kaebaja kasuks. Kaebajapoolsete õigeaegsete meetmete tarvituselevõtuga oleks olnud võimalik vältida vaidlusaluste ehitiste edasimüüki (30.10.2003 OÜ-lt Rokfort OÜ-le Dowell Grupp) ning kohus oleks saanud välja selgitada ehitiste kuuluvuse. Kuna kaebaja ei ole kasutanud seaduses sätestatud võimalusi oma õiguste kaitseks ning tal oli võimalus võimalikku kahju vältida või kahju kõrvaldada, ei ole RVS § 7 lõikest 1 tulenevalt kaebuse rahuldamiseks alust, sest puuduvad seaduses sätestatud riigivastutuse eeldused. Kaebajal oli võimalik vältida kahju tekkimist või see kõrvaldada hooneregistri toimingu halduskohtus vaidlustamisel ja esialgse õiguskaitse taotlemisel, mis oleks õiguskaitse taotluse ja kaebuse rahuldamisel välistanud vaidlusaluste puittelkide edasimüügi heausksele isikule ning võimaldanud tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise nõuet esitada.

Vastavalt Harjumaa Hooneregistri 09.11.1994 teatisele nr 336-Loksa paikneb Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuval maatükil suurusega 9,04 ha vara, mis koosneb pooleliolevast spordikompleksist ja lasteaed-koolist, kuulub omandiõiguse alusel Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmale 04.10.1994 ostu-müügi lepingu (reg. nr.8223) alusel (omandatud AS-lt Esmar). Harjumaa Hooneregistri 16.11.1994 õiendi nr 336-Loksa kohaselt kuuluvad ostu-müügi lepingu 04.10.1994 (reg. nr.8223) alusel Ühistu Mahyd- Leti Arenduskeskusele spordikompleks (pooleliolev), ja lasteaed-kool (lõpetatud ehitis). Eelnimetatud 04.10.1994 ostumüügilepingu p.-st 1 nähtub, et müüja müüs ja ostja ostis spordikompleksi, mis on pooleliolev, 50 puittelki ja ühekorruselise lasteaed-kooli, milles kasulikku pinda 803,3 m².

H. S. ostis Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmalt poolte vahel 17.11.1994 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas 9,04 ha suurusel maatükil asuva spordikompleksi ja 1-korruselise lasteaed-kooli, milles kasulikku pinda 460,5 m2. Sama ostumüügilepingu p. -s 2 on märgitud, et nimetatud lepinguobjekt kuulub müüjale vastavalt Harjumaa Hooneregistritalituse õiendile nr 336-Loksa 16.11.1994. Notariaalses lepingus ei ole puittelke müüdud vara hulgas loetletud. Eelnimetatud notariaalse lepinguga samal päeval (17.11.1994) sõlmisid H. S.- ostja ja Ühistu Mahyd Leti Arendusfirmamüüja ka lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu nr 1, milles on lepingu objektiks märgitud pooleliolev spordikompleksspordihoone, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla, teed ja platsid, samuti lasteaed-kool, kogupind 803,3 m2 ning 50 puittelki, mis asuvad 9,04 ha suurusel maatükil Harju maakonnas, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas. Harjumaa Hooneregistri 01.06.1995 õiendi nr 336-Loksa kohaselt H. S. omandas Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirmalt 17.11.1994 ostu-müügi lepingu alusel poolelioleva spordikompleksi ja lasteaedkooli (lõpetatud ehitis). Õiendil on märge, et see on antud võõrandamislepingu sõlmimiseks.

H. S. müüs AS-le Veksmar 13.06.1995 poolte vahel notariaalselt sõlmitud ostu-müügi lepingust nähtuvalt Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas asuva poolelioleva spordikompleksi ja 1- korruselise lasteaed-kooli, milles on kasulikku pinda 460,5 m2 ning millised paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil (lepingu p.1). Harjumaa Hooneregistri 13.06.1995 teatises nr 336-Loksa AS-i Veksmar varana märgitud spordikompleks ja lasteaed-kool, mis asuvad Harjumaal, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas ning paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil. Hooneregistri teatises ei ole märget spordihoone, staadion, tenniseväljaku, tuletõrje veehoidla, teede ja platside ning puittelkide (50) kohta.

Eeltoodust tulenevalt ei ole H. S. AS-le Veksmar puittelke müünud ning puuduvad muud tõendid kaebaja poolt vaidlusaluste puittelkide omandamise kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et ebaõige hooneregistrikanne ei tekita omandiõigust. Ühistu Mahyd- Leti Arendusfirma müüs 17.11.1994 notariaalse lepinguga H. S.le vaid Kolga- Aabla külas asuvad ehitised, mille koosseisus puittelke ei olnud, kuid oli spordikompleks. Sellest nähtub, et H. S. poolt kaebajale müüdud Kolga- Aabla külas asuvad ehitiste hulgas ei saanudki puittelke olla, kuna H.

S. ei olnud neid ostu-müügi lepinguga omandanud. Kaebaja väide, et H. S. ja Mahyd- Leti Arendusfirma tahe oli 17.11.1994 osta-müüa kõik ehitised (s.h puittelgid), mis asusid võõrandamisobjektiks olnud spordikompleksi läheduses, on paljasõnaline. Notariaalses ostu-müügilepingus puittelke nimetatud ei ole. Küll olid need nimetatud samal päeval sõlmitud lihtkirjalikus lepingus, kuid spordikompleksist ja lasteaed-koolist eraldi. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21.02.2002 kohtuotsusest nähtub, et Ühistu Mahyd Leti Arendusfirma (hageja) hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid Ühistu Mahyd Leti Arendusfirma ja H.

S. algselt lihtkirjaliku tingimusliku ostu-müügi lepingu. Lihtkirjaliku müügilepingu lisaks oli märgitud laenuleping ning lepiti kokku, et äramuutva tingimuse saabumisel, st laenu tagasimaksmisel kohustub H. S. objekti hagejale tagasi müüma ühe krooni eest. Notariaalse lepingu sõlmimisel selgus, et äramuutva tingimuse lülitamine lepingusse ei olnud võimalik. Seega vaatamata sellele, et lihtkirjalikus lepingus olid puittelgid eraldi märgitud, neid notariaalse lepingu sõlmimisel müüdava lepinguobjektina ostu-müügi lepingusse enam lisaks spordikompleksile ja lasteaedkoolile ei kantud ning seetõttu neid ka ei müüdud.

Lisaks eeltoodule on nimetatud lihtkirjalikus ostu-müügilepingus lepinguobjektina nimetatud spordikompleks (spordihoone, staadion, tenniseväljak, tuletõrje veehoidla teed ja platsid) ja lasteaedkool (kogupind 803, 3 m²). Eraldi on välja toodud 50 puittelki (mis asuvad 9,04 ha suurusel maatükil Kolga- Aabla külas, Loksa vallas, Harju maakonnas). H. S. ja AS Veksmar vahel 13.06.1995 sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevalt müüs H. S. poolelioleva spordikompleksi ja ühekorruselise lasteaedkooli, milles on kasulikku pinda 460,5 m², mis asuvad Harjumaa, Loksa vallas, Kolga- Aabla külas ja paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil.

Seega on H. S. poolt AS-le Veksmar müüdud lepinguobjektide kasulik pind tunduvalt väiksem, kui oli spordikompleksi, lasteaedkooli ja puittelkide kasulik pind kokku.

Ülaltoodust nähtub, et puittelke ei käsitletud spordikompleksi osana AS Esmari poolt 04.10.1994 ostumüügilepingus ega ka Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirma poolt 17.11.1994 lihtkirjalikus ostumüügi lepingus. Ehitiste kui vallasjasade võõrandamist tõendavad H. S. ja kaebaja vahel sõlmitud ostu-müügi lepingud ning võõrandatud ehitiste koosseis oli kindlaks määratud võõrandamistehingute aluseks olnud hooneregistri õienditega. Omandiõiguse puudumise tõttu ei saa ka hooneregistritoimingud kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja on oma seisukohtades õigesti märkinud, et maa ei olnud 1994. aastal tsiviilkäibes ning tehingud said toimuda üksnes ehitiste kui vallasasjadega. Ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maaomand sai tekkida alles pärast maa ostueesõigusega erastamise toiminguid. Nii Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirma poolt 04.10.1994 ehitiste omandamises kui ka 17.11.1994 H. S.le ehitiste müüki käsitlevates lepingutes märgiti, et ehitised asuvad 9,04 ha suurusel maatükil. Samas oli osutatud märge maatüki suuruse kohta hinnanguline ega omanud õiguslikku tähendust maatükil asuvate ehitiste omandiõiguse kontekstis. Ehitiste kui vallasasjade müügilepingus ehitiste asukohajärgse maatüki suurusele viitamine sai omada üksnes informatiivset tähendust ehitise asukoha ja paiknemise täpsustamise kontekstis. Paljasõnaline on kaebaja 24.10.2008 seisukohtades tehtud järeldus, et poolte tahe oli 17.11.1994 lepingus suunatud kõigile Ühistu Mahyd-Leti Arendusfirma poolt omandatud ehitistele ning et 17.11.1994 müügilepinguga toimus ühtse ehitiste kompleksi lõhkumine. Kohus leiab, et tehinguobjektiks oli kolm erinevat ehitistpooleliolev spordikompleks, kuhu kuulusid spordihoone, staadion, tenniseväljak; lasteaed-kool (valmis ehitis) ning 50 puittelki (dokumentides on näidatud erinev arv, nendes räägitakse 50-st, 54-st ja 56-st puittelgist). Kohus leiab, et alusetu on käsitleda neid objekte ühtse kompleksina, millest tulenevalt omanikul oli õigus ehitiste kui vallasasjade käsutamise üle otsustada ka üksikute ehitiste kaupa.

Kohtus tunnistajana vande all üle kuulatud endine Tulundusühistu Mahyd-Leti juhatuse ainuliige Lembit Reimal selgitas kohtus, et nimetatud äriühing omandas AS-lt Esmar spordikompleksi, lasteaed-kooli ja 50 puittelki. Tunnistaja ütluste kohaselt H. S. müüs OÜ-le Veksmar poolelioleva spordikompleksi ja lasteaed-kooli. 50 puittelki olid täiesti eraldi maa-alal, mis oli piiritletud. Spordikompleks paiknes teisel pool teed. Lasteaed-kool paiknes samuti täiesti eraldi. Tunnistaja väitis, et H. S. soovis osta kõiki hooneid, aga ta ei olnud sellega nõus, seepärast jäidki puittelgid lepingust välja. Tunnistaja ütluste kohaselt H. S.ga sõlmitud lihtleping oli tingimuslik, notariaalselt tõestatud ostu-müügi leping seda ei olnud. Tunnistajana vande all üle kuulatud H. S. ütluste kohaselt temale väljastati hooneregistrist õiend, milles ei olnud puittelke kirjas. Hooneregister keeldus temale teist õiendit väljastama. Notari juures sõlmiti ostu-müügi leping, millest puittelgid olid välja jäänud. Notariaalne lepingu sõlmimine toimus ennelõunal, lihtkirjalik leping sõlmiti sama päeva õhtul. Lihtkirjalik leping oli tingimuslik leping, tingimus puudutas laenu puuduolevat summat. Tunnistaja väitel tahtis ta lihtkirjalikku lepingut notariaalselt tõestada, kuid notar seda tingimuslikku lepingut ei kinnitanud.

H. S. ja Tulundusühistu Mahyd-Leti vahel sõlmitud notariaalses lepingus ei ole märgitud puittelke ja lepingupooled olid sellest faktist teadlikud. H. S., müües poolelioleva spordikompleksi ja lasteaedkooli OÜ-le Veksmar, lähtus eelneva notariaalse lepingu sisust ning H. S. ja OÜ Veksmar vahel sõlmitud leping on täpselt sama sisuga kui H. S. ja Tulundusühistu Mahyd-Leti vahel sõlmitud notariaalne leping. Käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et OÜ Veksmar (pankrotis) omandiõigus 50 puittelgi osas ei ole tõendatud.

Kohus on eeltoodu põhjal jõudnud järeldusele, et OÜ Veksmar (pankrotis) kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda.

Elle Kask Kohtunik