3-09-2434/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2434 Haldusasi Jevgeni Velitškini kaebus Tartu Vangla 25.09.2009 käskkirja nr 1-4/1460 tühistamiseks ja Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jevgeni Velitškini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Jevgeni Velitškin Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Jevgeni Velitškinile apellatsioonkaebuse lisadena esitatud I. Smirnovi kirjalik seletus ja Tartu Vangla töötervishoiu ja tööohutuse juhend. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Jevgeni Velitškini kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning saata asi tühistatud osas tagasi Tartu Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal J. Lubergi 01.09.2009 käskkirjaga nr 1- 4/1287 määrati kinnipeetav Jevgeni Velitškin perioodiks 01.09.2009-01.12.2009 Tartu

2 Vangla majandustööle abitöölise ametikohale. J. Velitškin tutvus käskkirjaga 01.09.2009. 02.09.2009 anti kinnipeetavale vanglaametniku poolt seaduslik korraldus minna täitma temale pandud töökohustust ja asuda esimest sektsiooni koristama. J. Velitškin keeldus korraldust täitmast ning tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus töökohustuse täitmisest keeldumise ning vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise tõttu. 25.09.2009 käskkirjaga nr 1-4/1460 määrati J. Velitškinile distsiplinaarkaristusena 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1. nõuete süülise rikkumise eest. 28.09.2009 esitas J. Velitškin vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist. 15.10.2009 jättis Tartu Vangla direktor vaideotsusega nr E5 444 J. Velitškini vaide rahuldamata. Tartu Vangla asus seisukohale, et vaides toodud seisukohad ja põhjendused ei anna alust vaiet rahuldada ja 25.09.2009 käskkirjaga nr 1-4/1460 määratud distsiplinaarkaristust tühistada.

2. J. Velitškin esitas halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Tartu Vangla 25.09.2009 käskkiri nr 1-4/1460 ja tunnistada Tartu Vangla toimingud (töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine) seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ta sai teenimatult kartserikaristuse ja tööst keeldumise pärast jäi ilma võimalusest saada humanitaarabi (hügieenipakki). Kaebaja ei rikkunud vangla sisekorraeeskirja tahtlikult. Selleks, et teha tööd, oli tal vaja tutvuda ohutustehnikaga. Kuna koristaja tööülesannete hulka kuulub ka elektriseadmete korrashoid, siis muretses ta oma elu pärast põhjendatult ja keeldus seepärast tööle minemast.

3. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kinnipeetav vastavalt VangS § 37 lg-le 1 kohustatud töötama. Tööharjumuste tekitamine on üheks kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise viise. Töökohustuse täitmata jätmine on käsitletav kinnipeetava distsipliinirikkumisena ning selle eest on vanglal õigus VangS § 63 alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Kuna kaebaja jättis 02.09.2009 süüliselt täitmata kohustuse tööle minna, siis oli kaebaja karistamine distsiplinaarkorras õiguspärane ja VangS sätetega kooskõlas. Vastustaja palus jätta rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vangla toimingute (töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Selleks, et hinnata, kas toiming on julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav, peavad vastavad mõisted olema sisustatud konkreetsete kirjeldustega, mis iseloomustavad, kas, kuidas ja millal julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine on aset leidnud, kuid käesoleval juhul seda kaebaja teinud ei ole ja vastustajal ei ole võimalik hinnata, kas selliseid kohtlemisilminguid Tartu Vangla käitumises esineb.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 29. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Velitškin vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja, seega oli tööle määramise käskkiri kehtiv ning J. Velitškinile täitmiseks kohustuslik. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani J. Velitškin toime distsipliinirikkumise.

J. Velitškini 02.09.2009 seletuskirja kohaselt sai ta vanglaametniku poolt antud korraldusest aru kui ettepanekust asuda tööle, millest kaebaja võis enda arvates ka keelduda. Väidetavalt ei saanud J. Velitškin aru, et temale anti korraldus, mida ta pidi koheselt täitma. See väide ei ole tõene, kuna J. Velitškin, viibides vangistuses juba pikemat aega (alates 19.04.2002), on väga hästi teadlik, et vanglaametnikud ei tee kinnipeetavatele vanglas

3 ettepanekuid, vaid annavad teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seaduslikke korraldusi ning korralduste täitmine on kinnipeetavale isikule kohustuslik.

J. Velitškinile määratud distsiplinaarkaristamise käskkirja tühistamiseks puudub alus, käskkiri on välja antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, põhjendatud ja kaalutletud ning vastab vorminõuetele. Kaebaja määrati majandustöödele ning tema ülesandeks oli sektsiooni koristamine. Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et temal puudub koristaja erialale vastav väljaõpe ning talle ei tutvustatud ohutustehnika nõudeid. See seisukoht on otsitud ja vastukäiv tema väitega, et ta ei ole töö tegemisest keeldunud. Kuna kaebaja seisukoht tööle määramise käskkirjaga tutvustamisel oli, et ta töötada ei taha, siis ei saanud vanglaametnikud teda ka sunniviisiliselt tutvustada töö piirkondade, töövahendite kasutamise ning ohutustehnikaga. Kaebaja väited, et tema koristamise kohustuste hulka kuuluvad ka köögis ja pesuruumis olevate elektriseadmete korrashoid, ei vasta tõele. Vastustaja vastuväidete kohaselt koristustöödele määratud kinnipeetava tööülesannete hulka ei kuulu elektriseadmete korrashoid ning selleks ei saa pidada ka elektripliidi või pesumasina ümbruse koristamist. Kohtul ei ole põhjust vastustaja väidetes kahelda, samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaubandusvõrgus kättesaadavate üldpuhastusainetega töötamiseks ja nende kasutamiseks ei ole vaja eraldi väljaõpet, eriharidust ega spetsiaalseid ohutusnõuete alaseid teadmisi. Koristamise puhul ei ole tegemist sellise tööga, mille jaoks on vajalik eraldi väljaõpet ning koristamine ei ole sedavõrd ohtlik tegevus, et sellele oleks kehtestatud eraldi ohutusnõuded. Koristustööd ei saa pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral.

Kaebaja taotlus, tunnistada Tartu Vangla toimingud (töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine) õigusvastaseks, tuleb jätta rahuldamata, kuna need väited on paljasõnalised ja tõendamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. J. Velitškin esitas apellatsioonkaebuse ja selle täiendused, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus oluliselt menetlusõiguse norme – HKMS § 16, ei uurinud tõendeid ja hindas neid valesti, suhtus kaebuse sisusse eelarvamusega. Halduskohus lahendas kaebuse ühekülgselt vastustaja kasuks, diskrimineerides kaebajat tema sotsiaalse seisuse tõttu, kaitsmata tema õigusi. Halduskohus ignoreeris vastustaja õigusvastaseid toiminguid, mis väljendusid selles, et 3 kuu jooksul (01.10.2009-01.01.2010) ei antud esmatarbe(hügieeni)vahendeid: tualettpaberit, seepi, hambaharja, hambapastat ja raseerimisvahendeid. Vangla administratsiooni nende toimingutega pandi kaebaja äärmiselt alandavasse olukorda. Halduskohus ei arvestanud töötamisega seotud riski, s. t Euroopa Vanglareeglistiku p 26.13

– vangide töökaitse ja ohutustehnika peavad pakkuma neile küllaldast kaitset ning vastama väljaspool vanglat kehtivatele nõuetele. Väga oluline on, et viiakse läbi põhjalik valik - reaalajas toimuv meditsiiniline läbivaatus ja arsti vahetu kontakt kinnipeetavaga; töötajate vastav väljaõpe enne seda, kui nad hakkavad täitma oma kohustusi. Raske tervisliku seisundi tõttu polnud vanglal üldse õigust kaebajat füüsilist tööd tegema panna, kuna selline tegevus oleks kiiresti viinud inimese piinamiseni.

4

6. Tartu Vangla vaidles J. Velitškini apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kohustab Euroopa Vanglareeglistiku seletuskirja § 19 pöörama vangla tähelepanu sellele, et kinnipeetavatel oleks võimalik oma isikliku hügieeni eest hoolitseda ja tagada juurdepääs hügieeni tagamiseks vajalikele vahenditele nagu sanitaarsõlmed ja dušid. Seejuures eeldatakse, et kõik vangid, kes on selleks suutelised, hoolitsevad ise enda puhtuse eest ning hoiavad puhtust ja korda oma vahetus ümbruses. Kinnipeetavate isiklik hügieen on tihedalt seotud asutuse hügieeniga, samas ei nõuta kinnipeetavatelt vanglas neile üldiseks kasutamiseks mõeldud ruumide tasuta puhastamist. Selleks on vangla isikkoosseisus ette nähtud töökohad kinnipeetavatest majandusabitöölistele, kelle ülesandeks on kindlaksmääratud tasu eest koristada kinnipeetavate ühiskasutuses olevaid ruume. Vangla poolt korraldatud üldkasutatavate ruumide regulaarse koristamisega tagatakse, et kinnipeetavatel on hügieeniline olla ka väljaspool oma kambrit. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe otseselt vanglale ette kohustust kontrollida enne kinnipeetava tööle määramist tema tervislikku seisundit. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata Jevgeni Velitškini kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning saata asi tühistatud osas tagasi Tartu Halduskohtule. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus muutmata. HKMS § 37 lg 2 ja TsMS §-de 229 lg 2 ning 238 lg 1 alusel ei võta ringkonnakohus asja juurde ja tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud I. Smirnovi kirjaliku seletuse ja Tartu Vangla töötervishoiu ja tööohutuse juhendi, sest kaaskinnipeetava kirjalik seletus ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 mõttes ning üksnes töötervishoiu ja tööohutuse juhendi olemasolu Tartu Vanglas ei tõenda veel kaebaja väidet, et 25.09.2009 käskkiri nr 1-4/1460 on õigusvastane.

8. Halduskohus on esitatud tuvastamiskaebuse menetlemisel rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme, mis võis viia selles osas asja ebaõigele otsustamisele ja sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Esitatud kaebuses on lisaks 25.09.2009 koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudele esitatud ka nõue Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Vangla toimingutena on kaebuses märgitud töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine. Milliseid konkreetseid Tartu Vangla toiminguid kaebaja vaidlustada soovis ja milles seisnes väidetav töötingimuste mittetäitmine Tartu Vangla poolt ning kaebaja julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine, kaebusest selgelt ei nähtu. Samas on kaebuses märgitud, et seoses tööst keeldumisega ei saanud kaebaja hügieenipakki, kuigi tal endal tualettpaberi ja seebi ostmiseks raha ei ole. Halduskohus on võtnud kaebuse esitatud kujul menetlusse J. Velitškini kaebusena Tartu Vangla vastu (tl. 15), täpsustamata, millised nõuded on kaebaja esitanud. HKMS § 4 lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. 29.12.2009 kohtuotsusega on halduskohus jätnud esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata, kuid ka vaidlustatud lahendist ei nähtu, et halduskohus

5 oleks eelnevalt välja selgitanud, millist või milliseid Tartu Vangla toiminguid kaebaja vaidlustas, s. o milles seisnesid kaebuses märgitud Tartu Vangla poolne töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine. Halduskohus on vaidlustatud otsuses tuvastusnõudega seoses märkinud üksnes seda, et kaebaja taotlus tunnistada Tartu Vangla toimingud (töötingimuste mittetäitmine, julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine ning karistamine) õigusvastaseks tuleb jätta rahuldamata, kuna need väited on paljasõnalised ja tõendamata.

Esitatud apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et halduskohus ignoreeris vastustaja õigusvastaseid toiminguid, mis seisnesid selles, et 3 kuu jooksul alates 01.10.2009 ei antud talle hügieenivahendeid (hügieenipakki), kuigi VangS § 50 lg 1 järgi peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Sellest võib järeldada, et üheks Tartu Vangla toiminguks, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovis, oli väidetavalt talle hügieenitarvete andmata jätmine (või nende andmisest keeldumine) ajavahemikul 01.10.2009-01.01.2010, kuid sellesisulise nõude osas ei ole halduskohus vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt sisulist otsust teinud, kuna rikkus juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus oluliselt menetlusnorme (HKMS § 11 lg 1 p 1) sellega, et ei kontrollinud tegelikult, kas kaebus vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele (HKMS § 10 lg 2 p-d 2-4, lg 3) ja milline on kaebuse eesmärk ning kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused (HKMS § 11 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et juhul, kui kaebuses ei olnud selgitatud, milliseid vastustaja toiminguid kaebaja tuvastamisnõuet esitades konkreetselt silmas peab (milles seisneb vaidlustatava toimingu sisu), tuli halduskohtul asja ettevalmistamisel kõigepealt kindlaks teha, millise toimingu (toimingute) peale on kaebus esitatud. Kui halduskohus seda enne asja sisulist menetlemist välja selgitanud ei ole, on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-30-99) ja mis on HKMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt alus kohtulahendi tühistamiseks ning asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks, kuna sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Halduskohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, milliseid Tartu Vangla konkreetseid toiminguid kaebaja töötingimuste mittetäitmise, julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise ning karistamise all silmas pidas ning milline on kaebaja põhjendatud huvi nende toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kas sellise taotluse esitamine on kaebuse eesmärgi saavutamiseks asjakohane või mitte.

9. Mis puudutab apellatsioonkaebuse seda osa, milles palutakse halduskohtu 29.12.2009 otsus tühistada ka kaebuses esitatud tühistamisnõude rahuldamata jätmise osas, siis selles osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tühistada 25.09.2009 käskkiri kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selles osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning analoogse kohustuse sätestab ka Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1. Asja materjalidest nähtuvalt määrati Tartu Vangla direktori asetäitja 01.09.2009 käskkirjaga J. Velitškin vangla majandustööle abitööliseks alates 01.09.2009 tunnitasuga

12.00 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 01.09.2009, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku

6 korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest.

VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Ringkonnakohtu nõudel esitas Tartu Vangla kohtule materjalid, millest nähtuvalt on enne 01.09.2009 käskkirja väljaandmist kooskõlastanud

J. Velitškini ja teiste kinnipeetavate töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena (koristajana) 28.08.2009 vangla julgeolekuosakonna töötajad ning 31.08.2009 Tartu Vangla arst P. Paap. Ka J. Velitškini tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et perioodil 09.09.2009-30.12.2009 oleks kaebaja pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole põhjusel, et tervislikel põhjustel ei ole ta võimeline töötama. Samuti ei nähtu tervisekaardi väljavõttest, et kaebajal oleks ilmnenud mõni selline tervisehäire, mida võiks lugeda vastunäidustuseks vanglas koristajana töötamisele.

Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et tegelikult oli ta 02.09.2009 nõus tööle minema, kuid keeldus sellest põhjusel, et vanglaametnikud keeldusid talle tutvustamast koristaja töö spetsiifikat ja vastavaid ohutusnõudeid. 02.09.2009 koostatud ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et talle ei ole tutvustatud koristaja töö spetsiifikat ja vastavaid ohutusnõudeid. 01.09.2009 majandustöödele määramise käskkirja kättesaamisel on kaebaja selle pöördele märkinud, et tema sellise palga eest tööle ei hakka ja EIÕK art. 4 järgi ei tohi kedagi ilma vastava kohtuotsuseta tööle sundida ning tema suhtes sellist otsust tehtud ei ole. 07.09.2009 õiendist nähtuvalt (tl.

23) tutvustatakse kinnipeetavatele nende tööpiirkonda, töövahendite kasutamist jne. kinnipeetava esimesel tööpäeval. Kuna J. Velitškin kirjutas juba 01.09.2009 käskkirjale, et sellise palga eest ta tööle minna ei kavatse ja keeldus tööle minemast 02.09.2009, siis ei ole ringkonnakohtul põhjust kahelda vastustaja selgituses, et kuna kaebaja keeldus üldse tööle minemast, ei olnud võimalik ega vajalik tutvustada talle tema tööpiirkonda, töö sisu, töövahendeid, ohutusnõudeid jne. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta 02.09.2009 tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1, § 37 lg-t 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga, et määratud karistuste raskusaste on proportsioonis üleastumiste raskusega ning, et karistuste määramisel on arvestatud ka kaebajal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasoluga. Distsiplinaarmenetluste läbiviijate erapoolikust või rikkumisi nimetatud menetluses, mis saanuks kaasa tuua materiaalselt õigusvastase karistusotsuse, asja materjalid ei kinnita.

Kuna Tartu Vangla direktori asetäitja 01.09.2009 käskkiri oli kaebaja jaoks kehtiv ja kohustuslik haldusakt ning ka VangS § 37 lg 1 sätestas kinnipeetava kohustuse töötada, siis ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et nõudes temalt tööleasumist, rikkus vastustaja tema õigusi ja EIÕK art. 4, mis võimaldab kinnipeetavat tööle määrata ainult kohtuotsusega. EIÕK artiklist 4 ei tulene kaebaja poolt väidetud piirangut, et kinnipeetavat võib tööle määrata üksnes kohtuotsuse alusel. EIÕK art. 4 p 2 sätestab küll, et kelleltki ei või nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist, kuid EIÕK art. 4 p 3a sätestab samas, et sunniviisiline või kohustuslik töötamine ei hõlma töid, mida harilikult vastavalt konventsiooni art-le 5 nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Seega ei ole kinnipeetava töökohustus vanglas võrdsustatav kellegi

7 sunniviisiliselt või kohustuslikult tööle sundimisega. Samuti näeb vanglas töötamise võimaluse ette Euroopa Vanglareeglistiku p 26.1, märkides vaid, et vanglatööd ei tohi kasutada karistusena, mida ka käesoleval juhul tehtud ei ole. Distsiplinaarkaristus määratakse VangS § 63 lg 1 järgi VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et talle kartserikaristuse määramise näol oli tegemist tema füüsilise karistusega tööst keeldumise eest. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et Tartu Vangla on rikkunud Euroopa Vanglareeglistiku p 26.13, mille järgi peavad vangide töökaitse ja ohutustehnika pakkuma neile küllaldast kaitset ning vastama väljaspool vanglat kehtivatele nõuetele. Käesolevas asjas ei ole olnud kaebuse esemeks see, kas vanglas kehtivad tööohutuse nõuded ja ohutustehnika pakuvad vangidele küllaldast kaitset ja vastavad väljaspool vanglat kehtivatele nõuetele või mitte.

Einar Vene Agu Timmi

Maili Lokk