2-09-43740/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-43740 Tsiviilasi KÜ hagi JSvastu võla ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 36 604,11 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja: JS(isikukood: XXX elukoht: XX) Resolutsioon

1. Rahuldada KÜ hagi JS astu võla ja viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista JS 41 493,41 krooni (nelikümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kolm krooni ja 41 senti) KÜ kasuks. 3. Välja mõista JS menetluskulu 12 000,00 (kaksteist tuhat) krooni KÜ kasuks. 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

2 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 02.09.2009.a esitas KÜ kohtule hagi JS vastu põhivõlgnevuse, ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista korteriomandiga XXXseotud tasumata majandamiskulud summas 36 604,11 ja viivise 4 889,03 krooni. Kokku on hageja nõue kostja vastu 41 493,14 krooni. Asja läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi. 13.04.2010.a on kostja esitanud kohtule põhistamata taotluse istungi edasilükkamiseks. 14.04.2010.a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole põhistanud istungile ilmumata jätmist. Samuti ei ole kostja teatanud, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud

3 kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7 500,00 krooni ja õigusabi kulud hagi koostamise eest 6700,00 krooni, kokku 14 200,00 krooni. Kohus peab põhjendatuks esindaja tasu väljamõistmist teiselt poolelt 4 500,00 krooni ulatuses. Seega tuleb menetluskulu teiselt poolelt välja mõista summas 12 000,00 krooni. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele

Kohtunik: