2-09-52312/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse koostamise

aeg ja koht

26. aprillil 2010 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-09-52312

Tsiviilasi

Tallinna linna avaldus MTja T T lapse K T äravõtmiseks

vanema

õiguste

äravõtmiseta

ja

lapsele

eestkostja

määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu,

asukoht: Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn)

Puudutatud isik I: MT (isikukoodxxx, elukoht: Xxx

Puudutatud isik II: T T (isikukood: xxx, elukoht: Xxx

Puudutatud isik III: K T (isikukood: xx, elukoht: Xxx),

esindaja määratud korras vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov

Puudutatud isik IV: MM(isikukood: xxx elukoht: Xxx)

Resolutsioon

Tallinna linna avaldus MTja T Tlapse K T äravõtmiseks

vanema

õiguste

äravõtmiseta

ja

lapsele

eestkostja

määramiseks rahuldada.

Võtta alaealine K T ära vanematelt MTja T Tlt.

Määrata K T eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni

MM.

Määruse kehtivus ja

viivitamatu täitmine

Määrus hakkab kehtima ja kuulub sõltumata jõustumisest

viivitamata täitmisele alates määruse teatavakstegemisest

eestkostjale.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Asjast puudutatud isikutel on õigus esitada määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul

arvates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest,

kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Kohtule esitatud avalduse kohaselt on K T sügava puudega laps. Vanemad T T ja MT

pöördusid augustis 2009.a. Haabersti LOV poole avaldusega, et nad ei ole suutelised lapse

puude tõttu tagama talle igapäevast hooldust, samuti on tulenevalt K puudest - kontrollimatu

käitumine, tekkinud oht pere noorema lapse S turvalisusele. K l on diagnoositud epilepsia,

autism, arengupidurdus. K käib alates augustist 2009.a. lasteaia erirühmas. Lasteaia õpetajad

on täheldanud K hüperaktiivsust, laps vajab palju jälgimist. Avaldajale on selgunud

korduvatest vestlustest lasteaia õpetajate ja K vanematega, et kodune kasvukeskkond ei ole

lapsele turvaline ning arengut soosiv. 2.10.2009.a. Haabersti LOV-s spetsialistide ja vanemate

osavõtul toimunud arutelu käigus jõuti järeldusele, et K eraldamine perest on vältimatu. K T

on alates 16.10.2009 oma vanaema MM kasvatusel, kes avaldas soovi määrata teda Ki

eestkostjaks, kui selgus, et vanemad T T ja MT loobuvad poja kasvatamisest. Alates

oktoobrist 2009 kuni käesoleva ajani elab K oma vanaema MM juures 2-toalises, kõigi

mugavustega korteris xxxTallinnas. Tallinna Perekeskuse antud hinnangust peretööle selgub,

et Mare M l on Kiga tugev emotsionaalne side, ta on väga pühendunud lapse arendamisele

ning tema terviseprobleemidega tegelemisele. T T arvates on tema ema MM Ki eestkostjana

sobiv isik ning ta leiab, et lapsel on kõige sobivamad tingimused vanaema juures. MMon

lastekaitsetöötajatega suheldes näidanud, et tuleb hästi toime Ki igapäevase hooldamise ja

kasvatamisega. Ta on kindel oma otsuses Kit kasvatada. Avaldaja on arvamusel, et MM tagab

Kile sobiva kasvukeskkonna ning palub määrata MM lapselapse K T eestkostjaks.

Lapsele määratud esindaja toetas avaldust. Arvamusest nähtuvalt selgus külastusest

MMelukohta xxx, et pere (MM, 17 a poeg AMja K) elab 2-toalises kõigi mugavustega

üürikorteris. Laps käib tööpäeviti lasteaias, rühmas on pidevalt 4 last. Lasteaeda viimine ja

sealt toomine on keeruline, sest K käitub tänaval ettearvamatult, ta võib heita pikali, korjab

maast suhu erinevaid esemeid. Vanaema viib last lasteaeda peamiselt kelgu või käruga. MM

sõnul jääb mulje, et lapsele lasteaias meeldib. Vanaema sõnul oli laps hiljuti raskelt haige,

sellega seoses on raviskeem ajutiselt muutunud. Vanaema on pöördunud abi saamiseks

homoöpaatide poole, kes on koostanud lapsele soovitava raviskeemi, mis vanaema sõnul on

osutunud edukaks ning lapse areng on paari kuu jooksul olnud märgatav. Vanemate sõnul ei

olnud K võimalik saada pilkkontakti, vanaema sõnul on see nüüdseks lühiajaliselt võimalik.

K sööb ise, toit peab olema valmis pandud. Joob tilaga tassist või lutipudelist. Jook on kogu

aeg laual olemas, laps võtab seda ise. Riidesse panna K ei oska, võtab ise jalast sokid, kuid

suvalisel ajal. Verbaalset kontakti lapsega ei saa, mõnikord juhatab K vanaema kättpidi

soovitud asjani. Mänguasjadega laps ei mängi, vahest veab autot järgi. Kodukülastuse ajal

viibis kodus ka MM noorem poeg A , kellega tundub Kil olevat hea side. A tegeleb lapsega

ning aitab emal Ki eest hoolitseda. K on erakordselt elav, ronib mööda mööblit, hüppab ringi,

tema käitumine on kontrollimatu ja juhitamatu. Laps ei oska märku anda tualeti kasutamise

vajadusest, tal on ööpäevaringselt mähe. Kil on tulenevalt tervislikust seisundist väga kõrge

valulävi ning ta tunneb vaid tugevat valu. Seetõttu vajab ta pidevat jälgimist, et ta ennast ei

vigastaks. T T on last käinud vaatamas mitmeid kordi, MT on külastanud Kit kahel korral.

M.M on teadlik eestkoste sisust ja õiguslikest tagajärgedest ja hindab oma toimetulekut heaks.

T T ja MT on nõus, et K jääb vanaema kasvatada ja soovivad, et MM määrataks K

eestkostjaks. T T kinnitas lapse esindajale, et laps on vanaema juures arenenud, tal on

tekkinud pilkkontakt ja huvi mänguasjade vastu.

T T sõnul läks olukord Ki kodus elades eriti keeruliseks pärast noorema poja S sündi. Laste

ema oli lastega üksi kodus, hoolitsemine imiku ja erivajadustega vanema poja eest oli nii

füüsiliselt kui ka emotsionaalselt erakordselt kurnav. Kit ei saanud hetkekski jätta

järelevalveta, tema käitumine oli kontrollimatu ja ootamatu. K võis karjuda pikalt kõva

häälega, samuti tekkis füüsiline oht väiksemalt pojale, kuivõrd K võis imikut lüüa või talle

otsa kukkuda. T T sõnul oli kõige raskem see, et vanematel puudus igasugune abi, õpetus ja

võimalus puhata. K sündis pealtnäha terve lapsena ning areng oli esialgu normikohane. Lapse

kasvades hakkasid toimuma muutused lapse käitumises ning oli märgata taandarengut.

Aastate jooksul läks olukord üha raskemaks, väljapääsmatus olukorras tulid vanemad

järeldusele, et Ki kasvatamine ja tema toetamine kodustes tingimustes on välistatud ning

mõlemale lapsele on parem, kui K kasvab eraldi ja saab vajaminevat tuge ja abi.

Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja J.Kants leiab peretöö kokkuvõttes, et MM suudab tagada

Kile sobiva kasvukeskkonna. Eestkostjana saaks ta kasutada riigi ja omavalitsuse poolt

pakutavaid

rahalisi

toetusi

ja

erinevaid

puudega

lapse

kasvatamiseks

mõeldud

sotsiaalteenuseid, mis on olulised sügava puudega lapse paremaks hooldamiseks.

Avaldaja sõnul on M.M näidanud üles vastutustunnet lapse eest hoolitsemisel. Ta on suhelnud

psühholoogi, peretöötaja ja arstidega, et selgitada välja parimad viisid Ki arendamiseks ja

tema eest hoolitsemiseks.

Kohtus 12.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, lapsele määratud

esindaja toetas avaldust ja puudutatud isikud nõustusid avaldusega.

PkS § 53 lg sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus

otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last

on ohtlik jätta vanemate juurde.

Lapse eraldamine perekonnast võib LkS § 27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse

huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või

jõustunud kohtuotsus.

Asjas olemasolevate tõenditega on leidnud kinnitust, et K T on sügava puudega laps, kes

vajab pidevat hoolt, kõrvalabi ja järelevalvet. Tal on diagnoositud autismi, epilepsiat,

kõnearengu pidurdust, laps on hüperaktiivne. Lapsele määratud esindaja arvamusest nähtuvalt

on lapse käitumine kontrollimatu ja juhitamatu, tal võivad esineda ootamatud

ärevusseisundid. K võib käituda ohtlikult noorema venna suhtes. Vanemate juures elades

toimus Ki taandareng. Vanemate otsus lapsest loobuda on kindel, kuivõrd nad ei suuda tagada

Kile vajalikku ravi ja hoolitsust, seega võib ohtu sattuda lapse tervis ja areng. Ki seisundist

tulenevalt võib tema perest eraldamata jätmisel sattuda ohtu ka pere noorema lapse S tervis ja

turvalisus. Eelnevast tulenevalt saab järeldada et Kit on ohtlik jätta vanemate juurde ning laps

tuleb T Tja MTära võtta ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta.

Perekonnaseaduse § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja

varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste

võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Asjas olemasolevate tõenditega on kinnitust leidnud, et vanematest eraldamisel on K ilma

jäänud vanemlikust hoolitsusest. K elab ja kasvab alates 16.10.2009.a. vanaema MMjuures.

MMsuhtub lapse eest hoolitsemisse vastutustundlikult. Lapsele on tagatud head

olmetingimused, vanaema on püüdnud kodu muuta Ki jaoks turvaliseks, samuti on lapsel

armastav ja hooliv perekeskkond. MM soovib ja on suuteline pakkuma lapsele turvalist kodu

ja lähisuhteid. M.M puhul ei esine PkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid

asjaolusid. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Ki vanemad ning

M.M noorem poeg A on avaldanud nõusolekut M.M määramiseks Ki eestkostjaks.

Eestkoste seadmine K T suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide

kaitseks.

Vastavalt PrkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik

eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete

osas.

Kohtunik: