2-09-33670/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-09-33670

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. aprill 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33670 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind AS Võru EMPAK hagi M. K. vastu võlgnevuse 21 463,20 krooni ja viiviste 21 963,20 krooni nõudes. 21 463,20 krooni Pooled ja nende esindajad hageja AS Võru EMPAK, registrikood 10081991, asukoht Kubja 15 Võru, esindaja Sirje Rööbing; kostja M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg 13. aprill 2010 RESOLUTSIOON Rahuldada AS Võru EMPAK hagi M. K. vastu. Välja mõista M. K. lt AS Võru EMPAK kasuks võlgnevus 21 463 (kakskümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend kolm) krooni ja 20 senti ning viivised 21 963 (kakskümmend üks tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) krooni ja 20 senti. Menetluskulude jaotus Jätta hageja, AS Võru EMPAK, menetluskulud kostja, M. K. , kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2 (2) taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS Võru EMPAK esitas hagi M. K. vastu võlgnevuse 21 963,20 krooni ja viiviste 21 963,20 krooni nõudes (tl 3-5). Eelistungil hageja vähendas põhinõude suurust 500 krooni võrra, kuna pärast hagi esitamist on kostja selle summa hagejale tasunud (tl 44). Kostja kirjalikus vastuses hagile ei vaidlustanud hageja poolt esitatud nõuet, kuid taotles vähendada viiviste suurust (tl 31-33). Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks, esitades selle kohta kohtule avalduse (tl 56). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus leiab, et kuna kostja on TsMS §-s 440 lg 1 sätestatud vormis hagi õigeks võtnud, kuulub hagi seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele ja kohus jätab kohtuotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuna kohtuotsus põhineb kostja õigeksvõtul.

2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS §-de 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses ja seega, arvestades TsMS §-s 162 lg 1 sätestatut, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik: