3-09-1548/41 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1548

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1548 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi AS T kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 49; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

30. märts 2010 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja AS T esindaja advokaat Martin Tälli Vastustaja Pärnu Linnavolikogu esindaja Kaire Müür Kolmanda isiku W esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 93 lg 2:

Jätta rahuldamata AS T kaebus haldusasjas nr 3-09-1548.

Välja mõista AS-lt T (reg kood … asuk. ..) 14 256 (neliteist tuhat kakssada viiskümmend kuus) krooni OÜ W (reg kood .. asuk ..) kasuks asjas kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 21. aprillil 2010. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

18.06.2009 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 49 otsustati kehtestada Lai 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneering (tl 24-27).

3-09-1548

17.07.2009 esitas AS T kohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks (tl 6-10). 24.08.2009 esitas Pärnu Linnavolikogu vastuväited kaebusele (tl 20-22). 19.10.2009 määrusega kaastati kolmanda isikuna menetlusse OÜ W (tl 44). 03.11.2009 esitas kolmas isik arvamuse kaebuse kohta (tl 49-51). 11.12.2009 teatas Pärnu Linnavolikogu, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 54).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt nägi varasemalt kehtestatud detailplaneering ja üldplaneering Lai tn 7 kinnistule ette parkimismaja rajamise kuni 640 autole. Kaevatava otsusega kehtestatud detailplaneering näeb ette Lai tn 7 ja sellega külgneval Lai tn kinnistul rakendatavad ehitusõigused ning kinnistutele sobiva liikluskorralduse skeemi, haljastuse ja heakorra põhimõtete väljatöötamise. Kuna juba eelmine detailplaneering nägi ette parkimismaja rajamise puudus tegelikkuses vajadus vaidlustatud detailplaneeringu menetlemiseks. Kaebaja hinnangul oli detailplaneeringu koostamine OÜ W erahuvides, sest vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneering võimaldab nimetatud äriühingul lisaks parkimismajale rajada Lai tn 7 kinnistule äripindu.

Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu tegelik eesmärk on vajadus soodustada huvitatud isiku erahuve läbi ulatuslike äripindade rajamise võimaldamise, mis ei ole kooskõlas detailplaneeringu seletuskirjas toodud eesmärgiga. Seetõttu on detailplaneeringu eesmärk, mille pinnalt viidi läbi avalik arutelu ja avalik väljapanek ning selle faktiline tulem erinev. Detailplaneeringu menetlemise käigus ei ole piisavalt analüüsitud selle tegelikku eesmärki ega hinnatud vajadust Pärnu linna Üldplaneeringu muutmiseks. Äripindade mahu osas on selgunud, et need ületavad esimesel kahel korrusel lubatud 5% hoone mahust.

Kaevatav otsus võimaldab kinnistule ärija parkimishoone rajamise, kuid hoone kasutusotstarve on protsentidena fikseerimata. Samas avalikkusele esitleti olukorda kui parkimismaja rajamist, mille tõttu oli piiratud avalikkuse võimalus aru saada planeeringu tegelikust eesmärgist. Kaebaja hinnangul on taolise olukorra puhul tegemist planeerimismenetluse normide olulise rikkumisega. Planeeringust ei selgu planeeritavate parkimiskohtade arv, mis ei ole kooskõlas PlanS § 9 lg 2 p 2, lg 4 nõuetega. Kaebaja väidetel peaks planeeringu eesmärgiks olema parkimisprobleemide leevendamiseks parkimismaja rajamine.

Samas selgub planeeringu seletuskirja p 2.3, et planeering olemasoleval kujul ei lahenda ala liikluskorraldust ega parkimist. Kaebaja hinnangul ei ole taoline käsitlus põhjendatud, antud probleemid oleks tulnud lahendada detailplaneeringuga, mitte täpsustada lähiajal. Samuti ei ole analüüsitud äripindade lubamisega kaasnevat piirkonna parkimisvajaduse suurenemist. Olukorras, kus eesmärgiks on parkimismaja rajamine transpordimaale, jääb arusaamatuks vajadus linna üldplaneeringu muutmiseks maa sihtotstarbe osas. Arusaamatuks jääb soojatrassi ümberpaigutamise lahendus ühes vajaliku analüüsiga.

Kaebaja on tellinud Pärnu kesklinna liiklusskeemi hinnangu, kus eksperdid on märkinud, et parkimismajja sisseja väljasõit ei tohiks asuda teemaa-alal. Detailplaneeringust nähtub, et planeeritava parkimismaja sisseja väljasõit jääavad tänavamaa piiridesse. Lai tn 7 detailplaneeringust puudub ammendav analüüs planeeritavate lahenduste kooskõlast Eesti Vabariigi standardiga. Kuna Planeering ei määra kindlaks parkimiskohtade arvu, jääb arusaamatuks, millisest sõidukite arvust lähtudes nõutavaid analüüse läbi viia. Kaebaja hinnangu tekib rambi rajamisel eeldatavalt vajadus olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks, kuid planeeringust ei nähtud nõutavate kooskõlastuste ning põhjenduste olemasolu.

Kaebuses väljatoodud ettepanekud on kaebaja vastuväidete vormis esitanud avaliku arutelu käigus, kuid neid ei ole planeeringu edasise menetluse käigus arvesse võetud.

3-09-1548

Otsuses puuduvad põhjendused ja sisuline analüüs nii arvesse võtmata jäetud vastuväidete kui ka maavanema seisukohtades osas. Kaebaja hinnangul on otsus vastolus PlanS § 9 lg 2 p 2 ning otsuse vastuvõtmisel on rikud menetlusnorme. Kaebaja vaidlustab otsust seetõttu, et tema vastuväited on jäetud arvestamata ning naaberkinnistul tegutseva ettevõtjana on kaebaja huvitatud piirkonna terviklikust arengust.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt kaebuses toodud väidetel mingit alust. Detailplaneeringu seletuskirjas on loetletud planeeringu üldisemad eesmärgid. Detailplaneeringu otsuses on väljatoodud planeeringu täpsemad eesmärgid eelkõige ehitusõiguse osas. Detailplaneeringu koostamise vajaduse tingisid olulised erinevused võrreldes Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsuse nr 83 vastuvõtmise asjaoludega. Parkimismaja kasutamiseks osutus vajalikuks pöördrambi rajamine, millega seoses telliti kesklinna terviklik liiklusskeem. Samuti lubatust suurima kõrguse muutmine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Transpordimaast ärimaaks muutmise tingisid omakorda järgmised asjaolud: riigi poolt anti Lai

7 kinnistu parkimismaja ehitamiseks munitsipaalomandisse ärimaana; hoonestusõiguse omanik soovib parkimismaja kasutada ärilistel eesmärkidel. Detailplaneeringu eesmärgiks ei olnud ulatuslike kaubanduspindade rajamine. Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2009 korraldusega nr 158 on antud W OÜ-le nõusolek kasutada Lai 7 asuva parkimismaja 0 ja 1 korrust äripindadena tingimusel, et parkimismaja 2-6 korruseni kasutatakse parkimiseks. Kuna Aida tn on jalakäijate tänav, siis ei ole kohane tuua jalakäijate tänavaruumi samal tasandil parkivaid autosid. Hoone kasutusotstarbe määramine, eriti protsentide kaupa, ei ole detailplaneeringu ülesanne. Määrata tuleb krundi sihtotstarve, mis käesoleva juhul on ärimaa. Samuti ei ole kohustuslik märkida detailplaneeringus parkimiskohtade arvu. Ka vana planeering nägi ette üksnes parkimiskohtade maksimaalse arvu. Detailplaneeringu joonis näeb ette parkimismaja liiklusskeemid. Eesti Vabariigi Standardikeskuse poolt väljatöötatud standardid on vabatahtlikuks kasutamiseks ning seetõttu puudus vajadus ka analüüsiks. Planeeringus nähakse ette vaid vahetult peale kavandatu realiseerimist toimiv liikluslahendus, kuna tulevikus on kavas antud piirkonnas olulised liikluskorralduse muudatused seoses Aia tn pikendusega, Raba-Aia silla ehitamisega ning sillalt mahasõitude korraldamisega. Tellitud on ekspertidelt liikluskorralduse lahendus nimetatud piirkonnale. Üldplaneeringu vormilise muudatuse tingib maa sihtotstarbe muutmine parkimismaja ehitamise ärimaale. Hoonestusõiguse omanik soovib ärimaja kasutada ärilistel eesmärkidel osutades tasulist parkimisteenust ning ka teisi tasulisi teenuseid. Rambi vahetusse lähedusse jäävate lehtpuude säilitamise üle otsustamine on võimalik alles peale rambi tööjooniste valmimist. Vajalike kooskõlastuste vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Kaevatav otsus on põhjalikult motiveeritud. Selle p 3 on toodud põhjendused kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta. Volikogule valmistavad vastuvõetavate otsuste osas materjalid ette linnavalitsuse ametnikud. Volikogu teostab oma pädevust seeläbi, et võtab vastu vastavad otsused. Kaalutlusõiguse teostamine ei pea olema volinike poolt eelnõu sõnastamine, istungil sõna võtmine ning volinike vahelise arutelu läbiviimine.

Kolmas isik esitatud kaebust ei tunnista. Detailplaneeringu eesmärgid on toodud kaevatava otsuse p 2. Kuna seletuskirja p 2.2.1 kohaselt võib parkimismaja 0 ja 1 korrust kasutada äripindadena, siis on see kooskõlas planeeringu eesmärgiga – ehitusõiguse kindlaks määramine. Nagu nähtub planeeringu seletuskirjast, otsuse pealkirjast, volikogu 53 istungi protokollist ei ole detailplaneeringut esitletud kui parkimismaja planeeringut. Kaebaja ei ole antud väiteid ka mingil moel põhistanud.

3-09-1548

Kaebusest ei selgu, milliste õigusnormidega on vastuolus olukord, kus 0 ja 1 korrusel olevate äripindade pindala ületab 5% hoone mahust. Antud asjaolu määrati kindlaks linnavalitsuse 23.03.2009 korraldusega nr 158, millele on viidatud ka seletuskirjas. Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kaebaja ei ole viidanud õigusnormile, mille kohaselt tuleb planeeringus viidata hoone kasutusotstarbele protsentide kaupa. Samuti ei tulene PlanS § 9 lg 2, lg 4 kohustust sätestada planeeringus parkimiskohtade arvu. Ka seni kehtinud planeering nägi ette maksimaalse parkimiskohtade arvu. Pärnu Maavalitsuses toimunud vastuväidete ärakuulamise tulemusel ja Pärnu maavanema arvamuses on väljendatud parkimiskohtade minimaalne arv 385 kohta. Planeeringu põhijoonis näeb ette parkimismaja liiklusskeemid. Standardi kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti ei ole kaebaja näidanud ühtegi konkreetset liiklusalast probleemi, mille planeeringu kehtestamine kaasa võib tuua. Kaebaja ei vaidlusta otsuse motiveeritust, vaid seda, et kaalutlusõigust ei ole teostanud volikogu, vaid linnavalitsuse vastavad ametnikud ning väidab, et volikogus ei toimunud sisulist arutelu. Antud juhul tuleb arvestada sellega, et haldusakti materjalid ja vastava eelnõu valmistavad ette ametnikud, kes viivad selle otsustamiseks volikogu ette. Volikogu teostab oma pädevust otsuste vastuvõtmise teel.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 17.07.2009 vastustaja 18.06.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja hinnangul puudus käesoleval juhul vajadus vaidlustatava detailplaneeringu menetlemiseks, sest eelnev detailplaneering nägi juba Lai tn 7 kinnistule parkimismaja rajamise. Planeeringu koostamine on tegelikkuses OÜ W erahuvides eesmärgiga rajada Lai tn

7 kinnistule ulatuslikud kaubanduspinnad. Eeltoodu tõttu on kaebaja seisukohal, et detailplaneeringu tegelik eesmärk on muu, kui on kirjas planeeringu seletuskirjas, sest faktiliselt võimaldatakse kinnistule ärija parkimishoone rajamist, kuid planeeringu menetlemisel on olukorda esitletud kui parkimismaja rajamist. Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu seletuskirja p 2 kohaselt on planeeringu eesmärgiks kinnistutel rakendatavate ehitusõiguste kindlaks määramine. Lai tn 7 asuva kinnistul hoone kasutamist reguleerib seletuskirja p 2.2.1 kohaselt linna ja W OÜ vahel 30.06.2006 sõlmitud hoonestusõiguse seadmiseja asjaõigusleping ning Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2009 korraldus nr 158 (tl 30, 30 pöördel). Seletuskirja p 2.2.2 kohasel reguleerib Lai tn T II kinnistule parkimismaja rambi ehitamist Pärnu Linnavalitsuse 28.05.2007 korraldus nr 421 ja 08.10.2007 korraldus nr 721 (tl 31). Seletuskirja p 2.2.1 on selgitatud, et parkimismaja 0 ja 1 korrust võib kasutada äripindadena ning parkimismaja ülejäänud pinda alates 2 korrusest kuni 6- korruseni tohib kasutada ainult parkimiseks. Tulenevalt eeltoodust kajastub planeeringu seletuskirjast üheselt Lai tn 7 parkimismaja ehitamisel äripindade loomise võimalus ning seega vastab planeeringu eesmärk tegelikkusele. Planeerimisseaduse sätetest tulenevalt algatataksegi planeering kellegi vajadusi ja huve silmas pidades. Planeerimisseaduse § 10 lg 1 alusel võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Vaidlusalusel juhul oli detailplaneeringu koostamise aluseks OÜ W vastavasisuline ettepanek. Planeerimisseaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

3-09-1548

Seega tuleb planeeringu menetlemisel arvesse võtta võimalikult paljude isikute huve sh ka planeeringu algataja ärihuve. Planeeringute koostamine on avalik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Pärnu maavanem on järelevalvemenetluses jõudnud seisukohale, et vaidlusalune detailplaneering on läbiviidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetega (tl 61, 61 pöördel). Tulenevalt eeltoodust on kaebaja väited detailplaneeringu menetlemisest kolmanda isiku erahuvides paljasõnalised.

Kaebaja väidetel jääb arusaamatuks linna üldplaneeringu muutmine olukorras, kus üldplaneeringu järgi oli vaidlusaluse maa puhul tegemist transpordimaaga ning ka detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt soovitakse Lai tn 7 kinnistule rajada parkimismaja, mis kaebaja hinnangul ei eelda maa sihtotstarbe muutmist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeeritav maa-ala on kehtiva üldplaneeringu ja detailplaneeringu kohaselt transpordimaa. Vaidlustatud otsusega kavandatakse kinnistutele maa sihtotstarbeks ärimaa. Planeerimisseaduse § 9 lg 7 sätete kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Vabariigi Valitsuse 18.06.2004 korraldusega nr 455-k otsustati anda Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu Lai 7 asuv maaüksus sihtotstarbega ärimaa parkimismaja ehitamiseks (tl 95). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et linna üldplaneeringut omandi ümbervormistamisega ei muudetud. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et parkimismaja luuakse ärilisel eesmärgil ning OÜ W saab tasu parkimisteenuste osutamise eest. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“(edaspidi „kord“ vastavas käändes) sätestab katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja reguleerib nende määramist.

Korra § 2 lg 1 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 3 määratakse ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on toodud korra § 6, mille punkt 2 kohaselt loetakse ärimaaks ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa ning p 5 alusel arvatakse transpordimaaks liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa.

Kuna kaevatava otsuse kohaselt ehitatakse parkimismaja ärieesmärgil ning tulenevalt eelpool käsitletud korrast tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve lähtudes ehitise kasutusotstarbest, on põhjendatud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus.

Kaebaja hinnangul ei vasta planeering planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 2 ja p 4 tingimustele põhjusel, et detailplaneeringust ei selgu parkimiskohtade arv ning koostatud liiklusskeem ei ole kooskõlas EV standardiga. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 2, p 4 alusel detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine ja tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Planeerimisseaduse § 9 lg 4 kohaselt tuleb krundi ehitusõigusega määratleda: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

3-09-1548

Kaevatava korralduse p 2 on detailplaneeringu eesmärkide osas viidatud seletuskirja p 2. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.2 on kirjeldatud Lai tänav 7 ja Lai tänav T II kinnistul rakendatavaid ehitusõigusi, millest selgub, et Lai tn 7 hoone põhifunktsioon on parkimismaja ning hoone pinda alates 2-sest korrusest kuni 6-korruseni tohib kasutada ainult parkimiseks. Parkimismaja 0 ja 1 korrust võib kasutada äripindadena, mille konkreetne tegevusala määratakse parkimismaja ehitusja kasutuslubadega. Lai tn T II kinnistu ehitusõiguse kirjelduse kohaselt võib servituudi alale rajada parkimismaja rambi. Seletuskirjas on toodud rajatava hoone sihtotstarve ja arv, hoone maht, lubatud suurim kõrgus, lubatud suurim korruste arv, lubatud suurim hoonete alune pind (tl 30 pöördel). Eelpool käsitletud säte ei nõua detailsemat ehitusõiguse kajastamist. Kohtu hinnangul on planeeringus ehitusõigus määratletud ning ehitusõiguse kirjeldusest selgub kinnistu ehitusõiguse sisu. Seega on detailplaneeringuga määratud kinnistutele rakendatav ehitusõigus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeeringuga hõlmatud tänavate maa-alade ja liikluskorralduse osas on koostatud joonis „Kruntimise, hoonestamise, liikluse ja heakorrastuse plaan“ parkimismaja liiklusskeemide kohta. Asjas puudub ka selle üle, et liiklusskeemi koostamisel ei ole lähtutud standardist EVS 843:2003. Arvestades seda, et lähtudes tehnilise normi ja standardi seadus § 2 lg 3 on standard kasutamine käesoleva seaduse alusel vabatahtlik, ei muuda liikluskorralduses standardi kasutamata jätmine detailplaneeringu kehtestamist õigusvastaseks.

Kaebajal on kaebuse kohaselt kahtlus, et rambi rajamine eeldab olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimist, kuid planeeringust ei nähtu nõutavaid põhjendusi ja kooskõlastusi. Samas ei selgu kaebusest, millel põhineb eelpool nimetatud kaebaja kahtlus ning kaebaja õiguspärane ootus, et olemasolev kõrghaljastus jääb püsima. Kuna kaebaja ei ole oma kahtlust mingil moel põhistanud, ei saa kohus antud väitele õiguslikku hinnangut anda.

Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et maavanema heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga, mille eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Pärnu maavanem on 29.12.2009 planeeringu heaks kiitnud planeerimisseaduse § 23 lg 6 alusel, mis sätestab, et järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Kuna vaidlusaluste kinnistutega seotud detailplaneeringu kooskõlastamisel ei viita maavanem planeeringu vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, ei tulene kohtu hinnangul seetõttu järelevalveotsusest siduvat keeldu detailplaneeringu kehtestamiseks. Hinnates detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus kaebaja vastuväidete sisu, 18.02.2009 maavalitsuses toimunud vastuväidete ärakuulamisel menetlusosaliste vahel saavutatud kokkuleppe sisu, on maavanema ettepanekud järelevalveotsuses tehtud otstarbekuse kaalutlusel. Arvestades seda, et planeerimisseaduse § 4 lg 1 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg p 33 kuulub volikogu ainupädevusse detailplaneeringu kehtestamise otsustamine, ei ole maavanema poolt järelevalve korras otstarbekuse kaalutlusel tehtud ettepanekud volikogule otsuse tegemisel siduvad.

3-09-1548

Kaebaja väidetel ei sisalda vaidlustatud otsus volikogu poolt põhjendusi ega sisulist analüüsi, mille alusel antud otsus vastu võeti. Puudub analüüs menetluses esitatud vastuväidete ja maavanema järelevalve korras esitatud seisukohtade osas. Kaevatava otsuse p 3 on toodud põhjendused kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta ning p 4 on toodud põhjendused maavanema seisukohtade osas. Seega on otsuses vastuväiteid ja seisukohti analüüsitud. Samuti on otsuses toodud põhjendused selle vastuvõtmise kohta.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 alusel on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Volikogu töökorraldus on sätestatud käsitletud seaduse VI peatükis. Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu kehtestamise arutelu on toimunud 18.06.2009 Pärnu Linnavolikogu istungil (tl 12-15). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 2 kohaselt võib volikogu valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Päevakorra p 13 kohaselt tegi vaidlusaluste kinnistute osas volikogule ettekande abilinnapea ning kaasettekandjaks oli planeeringukomisjoni esimees. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et kaevatava otsuse vastuvõtmisel ja/või vormistamisel on rikutud volikogu töökorraldusele sätestatud menetlusnõudeid asjas esitatud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja, vastustaja ja kolmas isik taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist (tl 10, 22 pöördel, 51, 101-105, 106-111). Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtule HKMS § 93 lg 1 nõutud dokumente ei esitanud ning seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 92 lg 7 alusel tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. OÜ W vastaspooleks käesolevas asjas on kaebaja ning esitatud dokumentide kohaselt on kolmas isik kandud menetluskulusid kogusummas 14 256 krooni (tl 107.110). Taotluse teisel leheküljel on tekstis küll märgitud, et advokaadibüroo on osutanud teenuseid AS-le V, kuid arvestades seda, et taotlus on esitatud kolmanda isiku nimel, lisatud kohtukulude nimekirjas ja kuludokumentidel on näidatud kulude kandmine seoses haldusasjaga nr 3-09-1548, on kohtu hinnangul tegemist ilmselge kirjaveaga teenuse tellija nime märkimisel. Hinnates kolmanda isiku poolt esitatud taotlust, haldusajas esitatud arvel ja selle spetsifikatsioonis toodud summasid, kirjeldatud teenuseid olid asjas kantud menetluskulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

Annika Vendik Kohtunik