2-09-69083/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-69083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-69083 Tsiviilasi Korteriühistu hagi N F vastu võlgnevuse 18 090.43 krooni ja viiviste nõudes. Hagi hind 18 090.43 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Jaan B (isikukood xxx) Kostja: N F (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista N F’lt võlgnevus 18 090 (kaheksateist tuhat üheksakümmend) krooni ja

43 senti Korteriühistu kasuks.

3. Välja mõista N F’lt viivised summas 1 136 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kuus) krooni ja 91 senti Korteriühistu kasuks. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta täies ulatuses N F kanda.

5. Välja mõista N F’lt menetluskulud summas 6 280 (kuus tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni Korteriühistu kasuks. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 18.02.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt kasutab kostja korterit asukohaga Xxx omandiõiguse alusel. Elamus on moodustatud korteriühistu . Kostja on jätnud tasumata alates 2009. a jaanuarist temale väljastatud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arved. Seisuga 01.12.2009. a moodustab võlgnevus 18 090.43 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 1 136.91 krooni.

Kostja vastus Kohtule 05.02.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kostjal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks, kuna kostjal puudub sissetulek ja töö. Kostja leiab, et kostjaks peaks olema ka VK.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga Xxxomandiõiguse alusel. Elamus on moodustatud korteriühistu . Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid ning esitab kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest arveid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata alates 2009. a jaanuarist kokku 18 090.43 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Raamatupidamise väljavõtetest nähtub võlgnevuse suurus ning osutatud teenuste hind. Kostja võlgnevust ei eita, kuid leiab, et kostjaks peaks olema ka teine kaasomanik VK. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on hagi esitatud õige kostja vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu liikmeks N F.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et perioodi jaanuar 2009. a kuni november 2009. a oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 18 090.43 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

KÜ juhatuse koosoleku otsusega on sätestatud viivise määraks 0,07 % tasumata summalt päevas alates arve esitamisele järgneva kuu esimesest päevast.. Hageja nõuab viivist summas 1 136.91 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 alusel rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena õigusabikulud 2 180 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 4 000 krooni. Kohus ei pea põhjendatud kostja taotlust jätta menetluskulud hageja kanda. Oma kohustuse täitmata jätmisega on kostja suurendanud korteriühistu nende liikmete kohustusi, kes kommunaalteenuste eest õigeaegselt tasuvad. Kohtu hinnangul oleks ebaõiglane suurendada nende kulutusi veelgi. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik