2-09-47637/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-47637

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-47637

Tsiviilasi VR hagi J B vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VR (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja J B(isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J B’ilt elatis poja VB’i (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni alates 01.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxVR’i (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused VR esitas 21.09.2009 Harju Maakohtule hagi J B’i vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps VB(sündinud xxx). Kuna kostja ei osale lapse ülapidamises palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.08.2009 igakuise elatise summas 3 000 krooni. Poolte ühise lapse vajadused ühe kuu

Tsiviilasi nr 2-09-47637

2(3) kohta on summas 4 800 krooni. Pooled ei ela koos juba 8 kuud ja kuigi kostja lubas maksta elatist pojale, ei ole ta seda siiani teinud. Hageja sissetulekuks on igakuuline lastetoetus summas 300 krooni. Vanemahüvitist maksti hagejale kuni 08.02.2010 summas 5 519 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavalduses märgitud lapsele minevate kulutuste summa on liiga suur ja hageja ei ole mitte kuidagi tõendanud neid lapsele minevaid kulutusi. Kostja tunnistab, et tal isana on kohustus maksta lapsele elatusraha, kuid praegu (seisuga 15.12.2009) on ta majanduslikult kindlustamatu. Kostja on Eesti Töötukassas arvele võetud töötuna ja sealt saadavast rahast (921,20 krooni) ei piisa isegi korteri liisingu katmiseks. Kostja on nõus maksma lapsele elatist igakuiselt miinimummääras. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte xxx sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevalt. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 4 800 krooni. Hageja on hagiavaldusele lisanud kommunaalteenuste eest tasutud summade maksekorraldused ja tõendid oma saadavate sissetulekute kohta. Hageja väidab, et elab lapsega üürikorteris, mille eest maksab 2 000 krooni kuus. Üürilepingut, millest nähtuks osundatud fakt, kohtule esitatud ei ole. Hageja näitab oma igakuiseks sissetulekuks umbes 5 819 krooni, mis koosneb vanemahüvitisest ja lapsetoetusest. Kohus leiab, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule ei ole võimalik ainuüksi lapsele tehtavate kulutuste suurus summas 4 800 krooni. Kohtul tekib siinkohal põhjendatud kahtlus, et hagejal peavad olema lisasissetulekud, mida ta ei ole kohtule esitatud avalduses märkinud või lapsele tehtavad kulutused kuus on väiksemad. Teisiti ei ole mõeldav, et hageja sissetulek läheb peaaegu täielikult lapsele (järele jääb umbes 1 000 krooni). Samuti tekib kohtul küsimus, millest katab sellisel juhul hageja endale minevad kulutused. Kostja on nõus lapsele maksma elatist miinimumsummas, kuna ta on töötu ja ei suuda elatist suuremas summas maksta ning peale selle on kostja arvates lapsele tehtavad kulutused ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured. Kohtule kättesaadavate andmete kohaselt ei ole kostja käesoleval hetkel enam töötu, kuna Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal on kostjale tehtud 03.2010 väljamakse AS-ist DBT. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

Tsiviilasi nr 2-09-47637

3(3) täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised 1,5-aastase lapse vajadused (4 800 krooni) on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Samuti ei ole hageja oma kõiki väiteid tõendanud. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seaduse kohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.08.2009. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt PkS § 60 kohaselt õigus ise esitada elatisehagi kohtule. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (PkS § 61 lg 3). Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Sirje Õunpuu Kohtunik