2-10-9676/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-9676

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9676 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi Sxxxx Kxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes Hagihind 6017,89 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn) esindaja: Diana Freivald (elektronpost: diana.freivald@swedbank.ee); Kostja: SxxxxxKxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 6500 (kuus tuhat viissada) krooni 44 senti, millest põhivõlg on 6017,89 krooni, intressivõlg 369,97 krooni, leppetrahv 50 krooni ja viivis perioodi 01.03.2010–22.04.2010. a eest 62,58 krooni.

3. Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (6017,89 krooni) alates 23.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Sxxxx Kxxxxxx kanda.

2. Välja mõista SxxxxxKxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks tasutud riigilõiv summas 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.

3. Välja mõista SxxxxxKxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle

2-10-9676 täitmiseni.

4. Tagastada Swedbank Liising AS-i kontole nr 221012021568 Swedbankis enam tasutud riigilõiv summas 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni.

5. Saata otsus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 01.03.2010.a kohtule hagiavalduse Sxxxx Kxxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla 6017,89 krooni, intressi summas 369,97 krooni, leppetrahvi 50 krooni ja alates hagi esitamisest, s.o alates 01.03.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude täitmiseni põhiosa võlgnevuselt saamiseks.

Kohus võttis hagi 04.03.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 05.03.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 alusel, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Desknote Eesti OÜ-ga 14.02.2007.a järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest lepinguga sätestatud maksepäevaks tasuma hagejale. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 6437,86 krooni, mis koosneb põhivõlast 6017,89 krooni, intressist 369,97 krooni ja leppetrahvist 50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda

2-10-9676 muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.03.2010. a. Kohus arvestas perioodil 01.03.2010-22.04.2010 viiviste suuruseks 62,58 krooni, mis tuleb otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv Hageja on tasunud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 250 krooni. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses tasus hageja nõudelt täiendavat riigilõivu summas 2000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu enam kui seaduses on ette nähtud. Hagi hinnaks on 6017,89 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 7000 krooni tasuda riigilõivu 1400 krooni. Seega on hageja tasunud menetluses riigilõivu rohkem 850 krooni. Hageja taotles enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja talle tuleb enam tasutud 850 krooni tagastada. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas. Hageja poolt tasutud riigilõiv ülejäänud osas, s.o summas 1400 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik