2-10-10064/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (Tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.aprill 2010.a Paide

Tsiviilasja number

2-10-10064

Tsiviilasi

Hagihind OÜ Paide Elamuhooldus hagi Kristi Rikk’ vastu võla ja viivise nõudes

8796.93 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide, esindaja Marko Jaani volikirja alusel

Kostja: Kristi Rikk, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 19.aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Kristi Rikk’ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2796.93 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 93 senti) krooni põhivõlga ja 307.65 (kolmsada seitse krooni ja 65 senti) krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist.

3. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-10064 kannab Kristi Rikk täies ulatuses.

2. Määrata kindlaks, et OÜ Paide Elamuhooldus põhjendatud menetluskulu on 1800 krooni riigilõivu ja 960 krooni lepingulise esindaja kulu.

3. Kristi Rikk peab maksma OÜ-le Paide Elamuhooldus 2760.00 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4. OÜ-l Paide Elamuhooldus on õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos kohtukulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kristi Rikk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristi Rikk võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Paide Elamuhooldus võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS 02.03.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kristi Rikk’ vastu 8796.93 krooni majandamiskulude põhivõla ja viivise nõudes. 16.03.2010.a esitas hageja kohtule avalduse põhinõude vähendamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista 2796.93 krooni põhivõlga ja 307.65 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Kohus toimetas nii hagiavalduse kui 16.03.2010.a avalduse kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

2 (2) Tsiviilasi nr 2-10-10064

vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagi-avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud erastatud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva mõttelise osa haldusleping (edaspidi Leping). Lepingu p-s 2.6 kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldusja remondikulude ning kommunaalteenuste eest järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse hoolduskulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Alates 2009.a ei ole kostja tähtaegselt ja täielikult omapoolset Lepingust tulenevat rahalist kohustust täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale 8796.93 krooni. 02.03.2010.a tasus kostja hagejale põhivõlast 6000 krooni. Pärast võla osalist tasumist on kostja põhivõlg hageja ees 2796.93 krooni. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 307.65 krooni. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste võla ning viivise saamiseks hageja 16.03.2010.a esitatud avalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1800 krooni hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivu ning 960 krooni lepingulise esindaja kulu.

Hagiavalduse esitamise aja hagihinda arvestades on hageja kulu riigilõivule kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on mõistlik. Hageja põhjendatud ja mõistliku menetluskulu peab kostja hüvitama.

Sirje Lahesoo Kohtunik