2-09-70879/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-70879

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. aprill 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70879 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Vera Borina vastu põhivõla 2500 krooni ja viivise 1324 krooni nõudes Tsiviilasja hind 2500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Jõe tn 3 10151 Tallinn); hageja esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianus Inkasso, A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn, tel 681 4400, e-post inkasso@julianus.ee) kostja Vera Borina Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Vera Borina vastu.

2. Välja mõista Vera Borinalt OÜ Aktiva Finants kasuks 3824 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend neli) krooni, millest 2500 krooni on põhivõlg ja 1324 krooni viivis.

3. Välja mõista Vera Borinalt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 950 (üheksasada viiskümmend) krooni.

4. Välja mõista Vera Borinalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 950 krooni alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3) Vera Borina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Vera Borina vastu 3824 krooni (põhinõue 2500 krooni, viivis 1324 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb OÜ Private Loan Solutions ja kostja vahel 31.01.2007 kiirlaenusüsteemi www.euro24.ee vahendusel sõlmitud laenulepingust.

2. Kohus kohustas kostjat 31.12.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 24). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 08.01.2010 (tl 25). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad laenutaotlusest ja ülekande väljavõttest (tl 8-11), laenulepingu üldtingimustest (tl 12-18), võlateatisest (tl 19).

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, §

82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2500 krooni ja viivis 1324 krooni.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Hageja taotles hagis kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 1500 krooni väljamõistmist.

10. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. OÜ Aktiva Finants hagilt hagihinnaga 2500 krooni tuli 04.07.2008, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja seisuga Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 250 krooni. Seega on hageja riigilõivu enam tasunud 1000 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

3(3) rohkem. TsMS § 150 lg 1 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, see ei kuulu väljamõistmisele kostjalt.

11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 700 krooni.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu

700 krooni. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 950 krooni käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik