2-09-70699/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. aprill 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-70699

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind L A hagi I A vastu elatise suurendamise nõudes

25 650 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L A (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja I A (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 31.03.2010.a

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja L A ja tema nõustaja M S Kostja I A

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Ida-Viru Maakohtu 03.01.2002.a. otsusega (tsiviilasi nr 2-219/2001) I A L A kasuks laste I A ja A A ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista I A L A kasuks alates 28.12.2009.a. elatis:

3.1. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus I A (sündinud 03.04.1998a.) ülalpidamiseks kuni I A täisealiseks saamiseni 03.04.2016.a.;

3.2. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus A A (sündinud XXX.) ülalpidamiseks kuni A A täisealiseks saamiseni 02.02.2018.a.

Menetluskukude jaotus

Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

28.12.2009.a esitas Lilia Andrejeva kohtule hagi I A vastu, paludes välja mõista kostjalt poolte ühiste laste I A (sündinud 03.04.1998.a.) ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest ja A A (sündinud 02.02.2000.a) ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt 03.01.2002.a. Ida-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-219/2001 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 750 krooni kuus kummalegi lapsele. Kostja täidab korralikult kohtuotsust, kuid sellest ei piisa laste normaalseks ülalpidamiseks. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostjal on ülalpidamiskohustus ainult kostja laste I A, A A ja S A, mitte abikaasa I A ja I A laste osas. I A töövõimetus ei ole tõendatud. Hagejat aitab käesoleval ajal sõber. Kostja elab uue perekonnaga poolte ühisvarasse kuuluvas korteris, kuhu hagejat ei lasta. Poolte ühisvara on jagamata. Hageja on töötu 12. oktoobrist 2009.a.,raha ei saa. Hageja sissetulek on lastetoetused 600 krooni kuus. Poolte abielu lahutati 2002.a., peale seda viskas kostja hageja lastega korterist välja. Hagejale kuulub elamu Vinni vallas, mis on sellises olukorras nagu kuur. Hageja ema vormistas elamu hageja nimele. Muud vallas-ja kinnisvara hagejal ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja nõustus tasuma 1550 krooni kuus kummalegi lapsele. Kostja ülalpidamisel on töötu, haige abikaasa I J ja lapsed S A, V J ja A J. Kostja sissetulekud on iga kuu vähenenud. Kostja leiab, et hagi täieliku rahuldamisega väheneb kostja teiste ülalpeetavate otsene elujärg. Abikaasa I on töötu. I on ühine poeg 24.09.2004.a. sündinud poeg S. Kostja ülalpidamisel on ka abikaasa lapsed eelmisest abielust, kuna laste isa asukoht on teadmata. Kostja maksab pangalaenu Bigbanka 2166 krooni kuus ja Swedbanka 2066 krooni kuus. Swedbanga laen korteri remondiks on võetud märtsikuus 2008.a., maksta on veel kolm aastat. Korter kus kostja uue perega elab on ühisvara L A.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Ida-Viru Maakohtu 03.01.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-219/2001 (tlk 3-4) mõisteti I A L A kasuks 03.04.1998.a. sündinud laste I A ja 02.02.2000.a. sündinud A A ülalpidamiseks välja elatis kummalegi lapsele 750 krooni kuus. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja nimetatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamist PKS § 61 lg 3 alusel 2175 kroonini kuus kummalegi lapsele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laste vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatise.

Kostja nõustub maksma kummalegi lapsele 1550 krooni kuus.

PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007 määruse nr

254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning laste vajadustele (tl 40-44), kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Vaidlust ei ole, et I A laste I A ja A A suhtes ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole.

Kostja on esitanud vastuväite, et hagi täieliku rahuldamisega väheneb kostja teiste ülalpeetavate otsene elujärg.

Vastavalt PKS § 61 lg 5 , kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus tuvastas, et kostjal on seadusest tulenev kolme alaealise lapse, 03.04.1998.a. sündinud I A, XXX.a. sündinud A A ja XXX.a. sündinud S A ülalpidamiskohustus. Kostjal ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust I J laste suhtes, mida kohus selgitas kostjale ka kohtuistungil. Kostjal puudub ka oma töötu abikaasa Ira Jegorova ülalpidamiskohustus. PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et I J oleks töövõimetu.

Hageja sissetulekuks on peretoetus 600 krooni kuus (tl 19). Hageja sõnul aitab teda sõber.

Kostja sissetulekuks on töötasu. Kostja töötasu (neto) ajavahemikul august 2009 kuni jaanuar 2010 moodustas kokku 73833, mis teeb keskmiseks töötasuks (73833:6) 12305,50 krooni kuus. Kostjal on kohustused pankade ees kokku 4232 (2166+2066) krooni kuus (konto väljavõte tl 34- 35).

Lähtudes kostja töötasust, ülalpeetavate arvust (3 alaealist last) ja nende võrdse ülalpidamise kohustusest on järelejääv summa (12305,50- (3x2175) 5780,50 krooni kuus, kostjale piisav. Kostja poolt endale võetud kohustused laenude näol ei saa mõjutada lastele makstava elatusraha suurust.

Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist miinimummääras, hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt I A hageja L A kasuks elatis alates 28.12.2009.a. laste I A ülalpidamiseks 2175 kroioni kuus ja A A ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Ida-Viru Maakohtu 03.01.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-219/2001 on I A kohustatud maksma elatist kummalegi lapsele 750 krooni kuus. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust kummalegi lapsele 2175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 25 650 krooni (9 kuudx1425x2).

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda.

Geete Lahi Kohtunik