Legislator Case Law & Legislation
2-09-25805/8 AI generated

2-09-25805/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-25805/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-09-25805 1 / 2

Legislator headnote

AI generated

2-09-25805/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-09-25805 1 / 2

Keywords

AI generated
abandoned child relocation of child residence provision of shelter adjustment of child support childcare allowance family asylum for eritreans
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-25805 1 / 2

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-25805 Tsiviilasi S K hagi Y K vastu abielulahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja Y K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 31. märtsil 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta S K lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõuetest loobumine ja lõpetada menetlus S K hagis Y K vastu lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes. 2. Rahuldada S K hagi Y K vastu abielulahutuse nõudes õigeksvõtuotsusega. 3. Lahutada S K (isikukood XXX) ja Y K (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti 22.02.2005.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 46. 4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on S K hagi Y K vastu abielulahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes.

31.03.2010.a kohtuistungil hageja loobus lapse elukoha kindlaksmääramise ja lapsele elatise

2-09-25805 2 / 2

nõuetest. Palub lahutada poolte abielu. Selgitas, et abielusuhete jätkamine on võimatu.

Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutada. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudmise osas.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.

Kohus leiab, et hagis esitatud nõuetest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab nõuetest loobumise vastu ja lõpetab menetluse S K hagis Y K vastu lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes.

Kohus, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil haginõuet.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 16.09.2000.a kohtumäärusega vabastati S K täielikult riigilõivu tasumisest. Arvestades S K majanduslikku olukorda ja juhindudes TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus S K menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

Geete Lahi Kohtunik