2-10-6141/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Jätta L.N.`i hagi A.B.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. L.N. esitas 08.02.2010. a Viru Maakohtule hagi A.B.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole pooled abialus. Hageja on abielus G. M., kuid ei ela abikaasaga koos 2006. aastast. Hagejal on ühine laps kostjaga. Laps M. N. sündis 15.01.2010. a. Kostja tunnistab oma isadust lapse suhtes. Hageja ei saanud koos G. M.esitada perekonnaseisuametile avaldust ning laps loeti põlvnevaks hageja abikaasast (PkS § 39 lg 1).

2. Kohus võttis 17.03.2010. a hagiavalduse menetlusse. Kostja kirjalikus vastuses tunnistas hagi.

3. Kohus nõudis välja M. N.sünniakti. Sünniaktis on lapse isana märgitud G. M. ning isast põlvnemise alusena abieluakt nrxxx 18.06.2005. a.

Kohtuasja number 2-10-6141 Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L.N.`i hagi A.B.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Kostja: L.N. (IK xxx)

A.B. (IK xxx)

4. Kohus selgitas pooltele, et esmalt tuleb vaidlustada kannet lapse sünniaktis ning alles seejärel on võimalik tuvastada, et laps põlvneb teisest isikust (kostjast).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära hageja selgitused, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 39 lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti (PkS § 39 lg 3).

7. Kuna hageja ja tema abikaasa ei ole PkS § 39 lg 3 sätestatud ühist avaldust perekonnaseisuosakonnale esitanud, on lapse põlvnemine kindlaks tehtud ja lapse isana on lapse sünniakti kantud hageja abikaasa (PkS § 39 lg 1 alusel).

8. Riigikohus on oma lahendis 3-2-3-20 märkinud, et kui sünniakti on isa juba märgitud, tuleb kõigepealt vaidlustada see kanne ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi.

9. Kohtuistungil hageja selgitas, et ta on 08.04.2010. a esitanud oma abikaasa vastu Viru Maakohtule 08.04.2010. a hagi vanema kande vaidlustamises lapse sünniaktis. Kohtute infosüsteemi andmetel on hagi kohtule esitatud (tsiviilasja nr 2-10-16421).

10. PkS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kannet saab kohtus vaidlustada muuhulgas lapse ema.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

12. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Kohtunik