2-09-68359/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-09-68359

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi EP(P ) vastu võlgnevuse, intressi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

48 006,71 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS

Hageja lepinguline esindaja: Elis V (xxx)

Kostja: EP(isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada

Swedbank

AS-i

hagi

EP

vastu

põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EP 58 708,51 krooni (viiskümmend

kaheksa tuhat seitsesada kaheksa krooni ja 51 senti)

Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista EP viivis protsendina põhinõudelt

(48 006,71

krooni)

kuni

põhinõude

täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud

määras alates 15.12.2009.a Swedbank AS-i kasuks.

4. Välja mõista EP menetluskulu 7 993,49 krooni

(seitse tuhat üheksasada üheksakümmend kolm

krooni ja 49 senti) Swedbank AS-i kasuks.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

15.12.2009.a esitas Swedbank AS kohtule hagi EP(P ) vastu võlgnevuse, intressi ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista sõlmitud püsimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu alusel põhivõlgnevuse 5 476,99 krooni, intressi 43,84 krooni, kaardikasko

võlgnevuse 88,77 krooni ja viivise 573,73 krooni. sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu

kasutamise lepingu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 42 440,95 krooni,

intressi 4 850,98 krooni ja viivise 5233,25 krooni. Kokku on hageja nõue kostja vastu

58 708,51 krooni. Alates hagi esitamisest palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 493,49 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu

7 500,00 krooni, kokku 7 993,49 krooni.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 08.03.2010.a. Kostja kohtu määratud

tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1

järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 58 708,51 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 15.12.2009.a

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 48 006,71 krooni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 493,49 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7 500,00 krooni, kokku 7 993,49

krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Harju Maakohus jättis 11.11.2009.a. määrusega Sedbank AS-i avalduse maksekäsu

kiirmenetluses EPvastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohtumääruse sai hageja

kätte 30.11.2009.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 15.12.2009.a., seega ühe kuu jooksul

avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 493,49 krooni ja hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 7 500,00 krooni, kokku 7 993,49 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: