Legislator Case Law & Legislation
2-09-12536/5 AI generated

2-09-12536/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-12536/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Mõista kostjalt Z A hageja aktsiaseltsi Eesti K kasuks menetluskuludena välja 7 140 (seitse tuhat ükssada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Legislator headnote

AI generated

2-09-12536/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Välja mõista kostjalt Z A viivis menetluskuludelt (7 140 krooni) aktsiaseltsi Eesti K kasuks alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-12536

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-12536

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

aktsiaseltsi Khagi Z A vastu võlgnevuse nõudes

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: aktsiaselts Eesti K(registrikood xxx; asukoht xxx); hageja lepinguline esindaja Tarvo I ; kostja Z A (isikukood xxx; elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt Z A hageja aktsiaselts Eesti K kasuks välja põhivõlgnevuse summas

25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 (kuussada) krooni ja intressid 3 000 (kolm tuhat) krooni.

3. Välja mõista kostjalt Z A viivis menetluskuludelt (7 140 krooni) aktsiaseltsi Eesti K kasuks alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata hageja aktsiaselts Eesti K nõue kostjalt Z A leppetrahvi summas

7 500 (seitse tuhat viissada) krooni väljamõistmiseks.

5. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

2. Mõista kostjalt Z A hageja aktsiaseltsi Eesti K kasuks menetluskuludena välja 7 140 (seitse tuhat ükssada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15. aprillil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 3 000 (kolm tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 8 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu, ei ole kõnealuse summa ulatuses põhjendatud õigusabikulusid välja mõista. Hagiavaldus on esitatud kolmel lehel, millel on neli lisa. Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas muid sisulisi menetlusdokumente esitatud ei ole, peale selgituste kostja võimaliku elukoha kohta, on esitatud õigusabikulud põhjendamatult suured. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 4 000 krooni ulatuses.

2-09-12536

Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt: Riigikohtu 14.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 75% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kuna kohus on leidnud, et hageja menetluskulud on põhjendatud 9 520 krooni ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 7 140 krooni (s.o 9 520 kroonist 75%).

Merike Varusk kohtunik