2-10-14133/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-14133; AS Starman versus Margus Mägi; hagi põhivõlgnevuse 3033,83 krooni ja viivise saamiseks; tsiviilasja hind 3033,83 krooni Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee

28 Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar, Julianus Inkasso OÜ Kostja Margus Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva võlgnevuse ning kohtukulude katteks kokku 7500 krooni alljärgneva maksegraafiku alusel: 12.04.2010 - 2000 krooni 15.05.2010 - 1100 krooni 15.06.2010 - 1100 krooni 15.07.2010 - 1100 krooni 15.08.2010 - 1100 krooni 15.09.2010 - 1100 krooni Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Sampo Pank viitenumbriga 702363210. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS Starman õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 625 krooni - mis laekus Julianus Inkasso OÜ kontolt nr 221015269783 22.12.2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.221023778606 viitenumber 2900072699, samuti Julianus Inkasso OÜ kontolt nr 221015269783 30.03.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.221023778606 viitenumber 2900072699 - Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr 332100020001, Sampo Pank (selgitusse märkida tsiviilasja number);

2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kompromissi kohaselt ei saa esitada määrusele määruskaebust.

3.2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Kalev Kuningas

Kohtunik