2-10-1538/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-10-1538

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-1538 Tsiviilasi Hagihind T.T. hagi O.M. vastu elatise nõudes

23 490 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.T. () Kostja O.M. () Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista O.M.ilt elatis T.T. kasuks tütar M.M. (isikukood X) ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 1.detsember 2009.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni so kuni XX.XX.XXXX.a.

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 7.01.2010.a. maakohtule hagi O.M. vastu lapsele elatise nõudes.

2-10-1538

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 15.07.2007.a. sündinud tütar M.M. /t.l. 7/, kes käesoleval ajal elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel /t.l. 6/. Kostja perega koos ei ela ega last enam rahaliselt ei toeta. Viimati toetas kostja last 2009.a. novembris 1000 krooniga. Hageja igakuine sissetulek on 900 krooni, muu vara peale auto tal pole. Lapse vajaduste peale kulub ühes kuus 4520 krooni. Hageja soovib kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas so 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 20% so 435 krooni. Kokku soovib hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista seega 2610 krooni kuus alates 1.detsembrist 2009.a.

KOSTJA PÕHJENDUSED

2. Kostja ei ole vastu elatise maksmisele, kuid kostja hinnangul on hageja nõue tema jaoks hetkel üle jõu käiv /t.l. 23/. Nimelt on kostja hetkel töötu ja pikaajalise terviseprobleemi tõttu ka hetkel töövõimetu. Kostja on pidanud viimased 2,5 kuud maksma ise oma ravimite ja raviteenuste eest, mis on tal viimasegi sendi taskust viinud. Seega palub kostja tema vastu esitatud nõuet kohandada vastavalt oludele. Ametlikult on kostja töötu alates 03.02.2010, ent mitteametlikult on seda väidetavalt olnud eelmise aasta algusest alates ja ametlikud sissetulekud tal puuduvad. Kostja on hetkel oma ema ülalpidamisel. Kostja väitel soovis ta elatisemaksmist hagejaga lahendada ka kohtuväliselt, kuid hagejaga keeldus ootamast kuni ta tööd leiab. Ka seadis hageja kostjale rahamaksmise kohustuse tingimuseks lapsega suhtlemisele.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja soovib kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist, kuna kostja ei täida seadusest tulenevat lapse ülal pidamise kohustust. PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja täitis alaealise lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult viimati 2009.a. novembris. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Antud asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades 2009 ja 2010. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) so 2175 kr, millele soovib lisada tulumaksu 20% so kokku 2610 krooni. Kuna hageja soovib saada elatist miinimummääras ja kostja ei esitanud vastuväiteid lapse vajaduste osas, puudub vajadus eraldi analüüsida lapse vajaduste põhjendatust. Elatise nõue 2610 krooni kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 61 lg-s 4 toodud määr, ei ole põhjendamatult suur.

Erandina sätestatakse perekonnaseaduses kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.

PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

2-10-1538

Kohus peab antud juhul lahendama küsimuse, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis vastab PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise miinimumsuurusele, või tuleb kostja töötuse ja töövõimetuse tõttu jätta PKS § 61 lg 6 p 1 alusel temalt elatis välja mõistmata või vähendada seda alla miinimummäära.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-08 asunud seisukohale, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19- 07, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleb PKS § 61 lg 6 p 1 kohaldada koosmõjus PKS § 61 lgga 2.

Eesti Töötukassa 3.02.2010.a. otsuse kohaselt on O.M. 3.02.2010.a. töötuna arvele võetud /t.l. 16/. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinikumi kardioloogia raviarst S.Hanseni 28.01.2010 ambulatoorse haigusjuhtumi väljavõttest nähtuvalt põeb kostja kroonilist reumaatilist südamehaigust ja tal esineb seetõttu vasaku vatsakese puudulikkus. Raviarsti hinnangul ei ole patsient töövõimeline ja tal on soovitav taotleda töövõimetusgruppi. Ravi tuleb jätkata /t.l. 24/. Kohtu andmetel ei oma kostja registrisse kantud kinnisvara /t.l. 32/. Lähtudes ülaltoodust esineb käesoleval ajal kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 p 1 alusel alla kehtiva miinimummäära.

Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on 7.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

2-10-1538

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hagejale välja lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Vastavalt PKS § 61 lg-le 7 kui PKS § 61 paragrahvi 5. ja 6.lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatist suurendada.

4. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmise poolte endi kanda.

R.Undrest kohtunik