2-09-55865/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-55865

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

19. aprillil 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-55865 Tsiviilasi, hageja nõue A H hagi B Ž vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A H (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: B Ž (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev

13. aprillil 2010.a Istungil osalenud isikud Hageja: A H Kostja: B Ž

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel 13.04.2010.a toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. Kostja B Ž kohustub tasuma alates 22.12.2008.a igakuuliselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni oma poja A H ülalpidamiseks hiljemalt 15. kuupäevaks kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o 30.06.2010.a. b. Elatis kannab kostja hageja arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is. c. Alates hageja gümnaasiumi lõpetamisest kohustub kostja tasuma igakuuliselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni võlgnevuse, mis tekkis 22.detsembrist 2008 kuni märtsini 2010 a (s.o. 15 kalendrikuu eest) summa 32 625 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni täieliku väljamaksmiseni. d. Alates 22.12.2008 a tekkinud elatise tasumise kohustuse alusel esimese elatise igakuise makse teeb kostja 2010 a aprillikuu eest viie kalendripäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. e. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada menetlus A H hagis B Ž vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-55865 jätta poolte endi kanda.

2-09-55865

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu

400 krooni.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on A H hagi B Ž vastu elatise nõudes. 13.04.2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile elatise suuruse ja maksmise korra küsimustes. Kostja kohustub tasuma igakuuliselt elatist summas 2 175 krooni lapse ülalpidamiseks alates 19.11.2009.a. kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ning pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub kostja elatist samas summas kuni võlgnevuse täieliku väljamaksmiseni.

II Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

III Menetluskulud

3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

4. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega leiab kohus, et on vaja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Fred Fisker Kohtunik