2-08-2265/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-2265 Tsiviilasi Indrek Saluveeri hagi Kati Mooritsa vastu 5 000 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 6. novembri 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kati Moorits apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Kati Moorits , esindaja Maarika Kutser Vastustaja (hageja): Indrek Saluveer, esindaja Tiina Pill RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

6. novembri 2009 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Kati Mooritsa kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Indrek Saluveer esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kati Mooritsa vastu 5 000 krooni väljamõistmiseks. K. Moorits esitas 21.02.2008 nõudele vastuväite. Tartu Maakohtu 06.03.2008 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning saadeti asi hagimenetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise kokkuleppe laenu andmiseks ja vastavalt kokkuleppele kandis hageja 16.09.2007 kostja poolt näidatud isiku M.U. pangakontole 1000 krooni ja 27.09.2007 kostja pangakontole 5000 krooni. K. Moorits soovis, et hageja kannaks 1000 krooni M. U, kuna kostja oli temale võlgu. Ülekannetele eelnes smsja meilivahetus kostjaga, kust on näha laenu küsimine ja lubadus laen tagasi maksta. Detsembri alguses edastas hageja esmakordselt kostjale soovi saada antud laen tagasi. 19.12.2007 edastas hageja kostjale kirjaliku kohustuse täitmise nõude, milles märkis, et soovib laenulepingu lõpetada ja ülekantud rahasumma tagastamist summas 6000 krooni hiljemalt 10.01.2008. Hageja leidis, et kuna ta on laenulepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt laenusumma tagastamist, siis tuleb laenuleping lugeda lõppenuks ning kostjal on kohustus hagejale tagastada laenusumma 6000 krooni VÕS §

396 lg 1 alusel. Hiljem loobus hageja nõudest 1000 krooni M.U. vastu. Samuti vähendas hageja oma nõude kostja vastu 1000 krooni võrra ning nõudis kostjalt 5000 krooni väljamõistmist. Hageja märkis, et kui kostja vaidleb vastu asjaolule, et poolte vahel sõlmiti laenuleping ning kohus tuvastab, et laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, tuleb lugeda hageja poolt kostjale tehtud ülekanded alusetuteks ning sellisel juhul on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kostja on kohustatud tagastama saadud rahasumma 6000 krooni alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kuna hagejal puudus kohustus kostjale ülekandeid teostada.

2. K. Moorits hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ja hageja vahel puudus igasugune kokkulepe laenulepingu sõlmimiseks, kuid kostja kinnitas, et sai hagejalt 5000 krooni, mis oli mõeldud hageja poolse abina. Kostja sai hagejaga hästi läbi ja kuna kostjal oli vaja raha, nõustus hageja teda aitama. See oli mõeldud abina ja hageja ütles, et ei soovi seda raha tagasi. Hageja hakkas raha tagasi nõudma, kui poolte suhted halvenesid. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja tegi K. Mooritsale rohkem ülekandeid. Tegemist on mehe ja naise vaheliste heade suhetega. Kui mees leiab, et peab naist üleval, siis ta annab talle raha. Kostja leidis, et on põhjendamatu tema käest nõuda 1000 krooni, mille hageja kandis M.U. arvele. Hageja nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel eeldab hagejalt tõendamist millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha andis. Kostja ei saanud raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus 6. novembri 2009 otsusega rahuldas hagi ning mõistis K. Mooritsalt välja 5000 krooni I. Saluveeri kasuks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole hageja nõude VÕS § 396 lg 1 alusel põhjendatud ning kohus jättis nõude sellel alusel rahuldamata. Käesoleval juhul ei olnud tegemist laenulepinguga, kuna laenulepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping. Poolte tahet laenulepingu sõlmimiseks kohus tuvastanud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis 27.09.2007 pangaülekandega kostja arveldusarvele 5000 krooni. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Selle sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvel, rikastumine peab olema toimunud soorituse kaudu ja soorituseks peab puuduma õiguslik alus. Lisaks ei tohi esineda VÕS-i § 1028 lõikes 2 nimetatud välistavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on rikastumine toimunud, sest hageja kandis kostja arvele 5000 krooni. Rikastumine on toimunud soorituse kaudu, kuna hageja tegi ülekande kostja kontole. Kohus luges soorituse tegemiseks seadusliku aluse puudumise tõendatuks hageja vande all antud ütlustega. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja seda teinud ei ole ning kohus pidas käesoleval juhul usutavaks hageja poolseid vande all antud ütlusi, millega on ümber lükatud kostja vande all antud ütlusi. Seega on VÕS § 1028 lg 1 eeldused täidetud ja ei esine soorituskondiktsiooni välistavaid eelduseid. Kohus luges tõendatuks, et K. Moorits võlgneb I. Saluveerile VÕS § 1032 lg 1 esimese lause alusel 5000 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K. Moorits esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. novembri 2009 otsuse tühistamist ning I. Saluveeri hagi rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 alusel, kuid kostja on kogu menetluse kestel korduvalt väitnud, et hageja ei ole tõendanud, missugust olematut või äralangenud kohustust ta silmas peab. Ka kohtuotsuses ei kajastu ühtegi kohustust, mille täitmiseks hageja kostjale raha andis. Ainuüksi asjaolu, et hageja kandis kostja arvele 5000 krooni, ei näita, et kostja pidi täitma mingi kohustuse; 2) kinnitas hageja vande all, et on teinud kostjale lisaks 5000 kroonile veel teisigi ülekandeid, kuid tema ei nõua ülejäänud summade tagastamist, kuna ei käsitle neid laenuna. Kõik ülekanded olid tehtud seetõttu, et hageja oli huvitatud kostjast kui naisest ning tahtis teda aidata ja kingitusi teha ning hageja hakkas raha tagasi nõudma alles siis, kui nad omavahel tülli läksid; 3) on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud hageja õiguse puudumist nõuda raha tagasi. Sellise õiguse puudumine on tõendatud kostja vande all antud ütlustega. TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla ka menetlusosalise vande all antud ütlus. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Käesoleval juhul ei kajastu otsusest, miks peab kohus usutavamaks hageja poolseid vande all antud ütlusi ja mitte kostja omi.

5. I. Saluveer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Viru Maakohtu 6. novembri 2009 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja valesti tõlgendanud VÕS § 1028. Asjaolu, et mingisugust kohustust ei olnud, tähendab seda, et raha on saadud alusetult ning tuleb hagejale tagastada. Käesoleval juhul rikastus kostja hageja arvel 5000 krooni võrra hageja poolt tehtud ülekande kaudu, mida tõendab pangkonto väljavõte ja mille saamist ka kostja ise ei eita ning mille saamiseks puudus õiguslik alus; 2) on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-137-07; 3-2-1-146-05 ja 3-2-1-11-08 märkinud, et kui hageja tõendas raha võlgnikule üleandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kui kostja väidab, et hagejal pole õigust raha tagasi saada, peab ta seda tõendama. 3) on kohus oma otsuses öelnud, et hageja on lisaks vande all antud ütlustele esitanud ka dokumentaalseid tõendeid (pangakonto väljavõte rahasumma ülekandmise kohta), kostja aga ühtegi muud tõendit peale vande all antud ütluste esitanud ei ole ja kuivõrd hageja poolt vande all antud ütlused lükkasid ümber kostja antud ütlused, pidas kohus tõendatuks hageja väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

6. novembri 2009 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, missugust olematut või äralangenud kohustust ta silmas pidas soorituse tegemisel. Sooritusega VÕS § 1028 tähenduses võib olla tegemist ka juhul, kui soorituse tegija arvab ekslikult, et täidab sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet või kui üleandja arvab, et üleandmise vastuvõtmisega aktsepteerib teine pool pakkumist lepingu sõlmimiseks või selle muutmiseks, ent teine pool ei saa pakkumisest sellisel viisil aru ning lepingulist suhet ei teki või seda ei muudeta üleandja poolt soovitud viisil. Antud juhul arvas hageja ekslikult, et kandes kostja arvele 5000 krooni, täidab ta pooltevahelist laenulepingut.

8. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasumma ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kostja vastuväite kohaselt kandis hageja tema arvele 5000 krooni seetõttu, et oli huvitatud kostjast kui naisest ning tahtis teda aidata ja kingitusi teha, s.o kostja vastuväite kohaselt oli tegemist kinkega. Hageja on sellele vastu vaielnud ning temapoolse väite kohaselt oli tegemist laenuga. Nii kostja kui hageja väiteid tõendavad nende vande all antud ütlused. Kuna hageja vaidles vastu kostja väitele, mille kohaselt oli raha ülekandmise õiguslikuks aluseks kinge, siis pidi kostja tõendama seda, et tegemist oli kinkega, kuid ta ei ole seda teinud. Seetõttu ei ole kostja tõendanud, et hagejal ei ole õigus raha tagasi saada, ning maakohus on õigesti hagi rahuldanud.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson