1-08-12768/1 · 1-08-12768/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-12768

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 jaanuar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12768 (08730000292) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi M.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav M.J

Ik: xxx, venelane, EV kodanik, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2008, vabastatud 09.01.2008, so 1 päev

Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1. Tallinna Linnakohtu 04.11.1998 otsusega KrK § 139

lg.2 p.1,3 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta

2. Tallinna Linnakohtu 13.06.2000 otsusega KrK § 139

lg.2 p.3 järgi rahatrahv 1804 EEK

3. Tallinna Linnakohtu 19.12.2000 otsusega KrK § 139

lg.2 p.1, 2 ja KrK § 15 lg.2 järgi vabadusekaotus 7 kuud

4. Harju Maakohtu 27.11.2001 otsusega KrK § 139 lg.2

p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud

5. Harju Maakohtu 29.08.2006 otsusega KarS § 199

lg.2 p.4, 7 järgi vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Kadi Mägi

2 RESOLUTSIOON

1. M.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so

Harju Maakohtu 29.08.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud

vangistust täies ulatuses, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud liitkaristusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg,

so 09.01.2008, so 1 (üks) päev, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

5. M.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. M.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2678 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 60

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank

(Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.J , 1-08- 12768, kaitsjatasu“.

7. M.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.J , 1-08-12768, sundraha“.

8. J K esitatud tsiviilhagi 32000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt

välja mõista J K kasuks 32000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni.

9. ÜK esitatud tsiviilhagi 6723,37 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt

välja mõista ÜK kasuks 6723 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend kolm) krooni ja 37 (kolmkümmend seitse) senti.

10. ON esitatud tsiviilhagi 4903,94 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt

välja mõista ON kasuks 4903 (neli tuhat üheksasada kolm) krooni ja 94 (üheksakümmend neli) senti. 11. SSesitatud tsiviilhagi 7842 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt välja mõista SS kasuks 7842 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni.

12. LTesitatud tsiviilhagi 57 872 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt

välja mõista LT kasuks 57 872 (viiskümmend seitse tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) krooni. 13. DP esitatud tsiviilhagi 5000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt välja mõista DP kasuks 5000 (viis tuhat) krooni. 14. KO esitatud tsiviilhagi 3000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning M.J-ilt välja mõista KO kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni.

15. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 16. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud

veljevõti, töökindad kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

3

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 26.01.2009. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.01.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

M.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

uuesti 26.09.2007.a. ajavahemikul kella 00.40st kuni kella.07.40ni, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt: varastas salaja

neli ratast koguväärtusega 64000,00 krooni (1 ratta väärtusega 16000,00 krooni) sõidukilt XXXreg.nr.xxx, mis oli pargitud aadressil xxx, Viimsi vallas.

Samuti tema, ajavahemikul 30.10.2007.a. kella 19.00st kuni 31.10.2007 hommikuni, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt:

varastas neli ratast koguväärtusega 32000,00 krooni (1 ratta väärtusega 8000,00 krooni) sõidukilt XXX reg.nr.xxx, mis oli pargitud XxxTallinnas.

Samuti tema, ajavahemikul 20.12.2007.a. kella 21.15st kuni 21.12.2007 kella.07.40ni, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt:

varastas neli ratast koguväärtusega 68000,00 krooni (1 ratta väärtusega 17000,00 krooni) sõidukilt XXXreg.nr.xxx, mis oli pargitud xxx, Viimsi vallas.

Samuti tema, ajavahemikul 24.12.2007 kella 00.30st kuni 25.12.2007 kella 11.00ni, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt:

varastas neli ratast koguväärtusega 56000,00 krooni (1 ratta väärtusega 14000,00 krooni) sõidukilt XXXreg.nr.xxx, mis oli pargitud XxxTallinnas.

Samuti tema, ajavahemikul 11.01.2008 kella 22.00st kuni 12.01.2008 hommikuni, pani toime

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt: varastas

neli ratast koguväärtusega 32000,00 krooni (1 ratta väärtusega 8000,00 krooni) sõidukilt Xxxreg. nr. xxx, mis oli pargitud aadressil Xxx, Harju maakonnas.

Samuti tema, ajavahemikul 18.01.2008.a. kella.21.30st kuni 19.01.2008 kella.10.30ni, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt: varastas salaja neli ratast koguväärtusega 28000,00 krooni (1 ratta väärtusega 7000,00 krooni) sõidukilt Xxxreg.nr.xxx, mis oli pargitud aadressil Xxx, Tallinnas.

Samuti tema, ajavahemikul 19.01.2008 kella 20.30st kuni 20.01.2008 kella 12.10ni, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt:

varastas neli ratast, koguväärtusega 42000,00 krooni (1 ratta väärtusega 10500,00 krooni) sõidukilt XXX reg.nr.xxx, mis oli pargitud XxxTallinnas.

Samuti tema, grupis koos Rauf Mamedoviga 27.01.2008 ajavahemikul kella.19.30st kuni kella. 20.50ni, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis metallaiaga piiratud parklasse metall-lattide lahtipainutamise teel ja püüdis

varastada neli ratast koguväärtusega 30000,00 krooni SF’i sõidukilt Xxxreg.nr.xxx, mis oli pargitud aadressil Xxx Tallinnas, kuid kuritegu jäi lõpuleviimata tunnistaja sekkumise tõttu.

Seega M.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; isikute

4

grupis ja mis on toime pandud sissetungimisega so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud M.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Rauf Mamedov'i ütlusi, kannatanute J K, ÜK, ON, S S ´i, A T , L T , D P ´i, K

O ´i, SF´i ja M M ütlusi, tunnistajate A B ´i ja S i V ´i ütlusi, sündmuskohtade

vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, fototabeleid, ütluste ja olustiku seostamise

protokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ja uute, käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud viimane karistus

varguse toimepanemise eest kustunud, samuti süüdistatakse süüdistatavat kaheksa varguse

toimepanemises. Seega on tegemist nii juriidilise kui faktilise korduvusega, mistõttu oli süüdistatav varguste toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud episoodides tekitas kannatanutele vargusega kahju M.J, kes seda ei ole ka eitanud.

Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava

tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on

põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.J-ilt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava M.J-i poolt toimepandud

vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varaline kahju kannatanutele. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku

uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.J-ilt kannatanute kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kirjutanud puhtsüdamlikke ülestunnistusi, kuid need on kõik

5

kirjutatud tema kinnipidamisel kui kohtueelsel menetlusel olid juba kahtlustatava kohta

materjalid olemas. Kohus suhtub kohtuistungil avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd järjekindel varguste toimepanemine ja varalise kahju tekitamine kõrvalistele isikutele näitab

ilmselgelt tegutsemise eesmärki, milleks on enese elatamine kõrvaliste isikute vara arvelt. Seega ei saa olla ka tegemist tõsiseltvõetava kahetsusega, mis võiks olla puhtsüdamlik. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne

sissetulek ning kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta on asunud tööle katseajaga, kuid

mitteametlikult. Seega ei ole ka seda väidet võimalik kontrollida, sest ta ei deklareeri oma

tulusid ning puuduvad andmed tööandja ja sissetuleku kohta. Taolisi asjaolusid arvestades

asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on täielikult välistatud, kuivõrd selleliigilise karistuse täitmine ei ole tagatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on toime pannud kaheksa vargust, millistest seitsmega

tekitati varaline kahju ja üks vargus jäi katse staadiumi. Kannatanutele midagi tagastada

polnud võimalik, sest süüdistatav oli jõudnud kogu varastatu nn võileivahinna eest maha müüa. Süüdistatav on isikuks, kes on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise

eest karistatud ning ta on järjekindlalt ja süstemaatiliselt jätkanud varavastaste kuritegude

toimepanemist ning seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, kusjuures eelmise vangistuse täitmisele pööramata jätmise üheks olulisimaks tingimuseks oli see, et ta ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava süü suurust, tegude

süstemaatilisust ja järjekindlust kuritegude toimepanemisel leiab kohus, et süüdistatavale ei

saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd keskmises määras karistuse mõistmine ei oleks ilmselgelt vastavuses süüdistatava süüga.

Süüdistatava isikuandmeid arvestades ei pea kohus võimalikuks mõistetavat karistust

süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd KarS § 73 lg 6 ja 74 lg 5 sätted

välistavad selle ning pealsegi on süüdistatav oma käitumisega järjekindlalt ja usutavalt tõestanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ning tema elatusallikad on aastate vältel tulenenud varavastaste kuritegude toimepanemisest ning järjekordse karistuse ärakandmise järgselt on ta

jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist ka katseajal. Seetõttu ei pea kohus

võimalikuks ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd süüdistatav on temale

inkrimineeritud varavastased kuriteod toime pannud Harju Maakohtu 29.08.2006 otsusega

määratud katseajal ja selle otsusega mõistetud vangistus 8 kuud on täies ulatuses ärakandmata, leiab kohus, et eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 sätete alusel täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele ning mõistetud liitkaristus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik