2-08-51816/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-51816

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51816 Tsiviilasi Raha24 OÜ hagi Sulev Leit’i vastu põhivõla ja kõrvalnõuete ning lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4516,65 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Raha24 OÜ (registrikood 11306564; asukoht Sakala 22-17a, 10141 Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse liige Urmo Kokmann (e-post urmo@raha24.ee); - kostja Sulev Leit

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Sulev Leit’ilt Raha24 OÜ kasuks 18.01.2008 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 7044 krooni, millest 3000 krooni on tagastamata laenusumma,

690 krooni intress, 177 krooni meeldetuletustasu, 3000 krooni viivis põhinõudelt perioodi eest 17.06.2008 kuni 12.01.2010 ja 177 krooni viivis meeldetuletustasult perioodi eest 27.06.2008 kuni 12.01.2010.

3. Jätta rahuldamata Raha24 OÜ nõuded Sulev Leit’ilt lisanduva viivise väljamõistmiseks põhinõudelt ja meeldetuletustasult 0,2 % päevas alates 13.01.2010 kuni nõuete kohase täitmiseni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskuludest 75 % kostja kanda ja 25 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 3649,65 krooni (põhinõudelt 3450 krooni ja meeldetuletustasult 199,65 krooni) ning lisanduva viivise väljamõistmist 0,2 % päevas alates 13.01.2010 kuni nõuete kohase täitmiseni. Kohus ei pea hageja eelpool nimetatud nõudeid õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine.

Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus põhinõudelt ja meeldetuletustasult sissenõutav viivis ületab hagi koostamise seisuga põhinõuet ja meeldetuletustasu, tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja meeldetuletustasu kokku ega põhistanud lisanduva viivise nõuet.

Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus sissenõutavaks muutunud ja väljamõistetavat viivist põhinõude ja meeldetuletustasu suuruseni ning jätab rahuldamata hageja nõuded kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Kuna kohus rahuldas hageja 7516,65 krooni suuruse nõude 7044 krooni ulatuses, jättes rahuldamata lisanduva viivise väljamõistmise nõuded, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 75 % kostja kanda ja 25 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.

Kohtunik