Legislator Case Law & Legislation
2-10-13696/2 AI generated

2-10-13696/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-10-13696/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-10-13696/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 19. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-13696 Swedbank AS versus Jörgen Murd Hagi ese võlgnevuse 5957,78 krooni nõudes hagihind 4499,94 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8 Tallinn) Hageja esindaja Silva Kark Kostja Jörgen Murd (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Jörgen Murrult Swedbank AS-i kasuks võlg 5 957 (viis tuhat üheksasada viiskümmend seitse) krooni 78 senti, sellest põhiosa summas 4 499 krooni 94 senti. 2. Välja mõista Jörgen Murrult Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 4 499,94 krooni alates 19.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). 3. Välja mõista Jörgen Murrult Swedbank AS kasuks menetluskulu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. 4. Välja mõista Jörgen Murrult Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (1750 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 26. märtsil 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

2 kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1750 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste Kohtunik