2-09-63833/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-63833 kannab Martin Alla täies ulatuses. Määrata kindlaks, et Julianus Inkasso OÜ menetluskulu on 1000 krooni riigilõivu ja 1200 krooni lepingulise esindaja kulu.
Legislator headnote
AI generated2-09-63833/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
Full text
KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht 15.aprill 2010.a Paide
Tsiviilasja number 2-09-63833 Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Martin Alla vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind 4633.93 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20A Tallinn Esindaja: Tarvo Ilves volikirja alusel
Kostja: Martin Alla, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg 15.aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Martin Alla’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks 4633.93 (neli tuhat kuussada kolmkümmend kolm krooni ja 93 senti) krooni põhivõlga ja 4632.93 (neli tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni ja 93 senti) krooni viivist.
3. Välja mõista Martin Alla’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, 0,15% põhinõudest (4633.93 krooni) päevas alates hagiavalduse esitamisest 01.12.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.
4. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-63833 kannab Martin Alla täies ulatuses.
2. Määrata kindlaks, et Julianus Inkasso OÜ menetluskulu on 1000 krooni riigilõivu ja 1200 krooni lepingulise esindaja kulu.
3. Martin Alla peab maksma Julianus Inkasso OÜ-le 2200.00 (kaks tuhat kakssada) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.
4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD Martin Alla ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Martin Alla võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui
100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Julianus Inkasso OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUS 01.12.2009.a esitas OÜ Julianus Inkasso kohtusse hagi Martin Alla vastu 4633.93 krooni võla ja lisanduva viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte (tl 37), määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vas-
2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-63833
tanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagi-avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 06.03.2004.a liitumislepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille lahutamatuks lisaks oli mobiilsideteenuste kasutamise tingimus (edaspidi Tingimused). Kostja kinnitas oma allkirjaga Lepingul, et kohustub Tingimusi täitma. Lepingu alusel osutas AS Elisa Mobiilsideteenused kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale arved osutatud teenuste eest tasu saamiseks, kuid kostja arveid ei tasunud. 28.12.2008.a loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused Lepingust tuleneva nõude summas 4633.93 krooni koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt põhivõla ja viivise tasumist, kuid kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei rahuldanud. Lepingu ja Tingimuste kohaselt on kostja kohustatud arvete tähtajaks mittetasumise korral maksma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kohtumenetluses nõuab hageja kostjalt 4633.93 krooni põhivõlga ja 4632.93 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg
1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja 2500 õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1200 krooni (s.o enam kui 25% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.
Sirje Lahesoo Kohtunik