3-09-1918/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1918 Haldusasi A.A. i kaebus Viru Vangla direktori 09.12.2008 käskkirja nr 2058-KP õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 8. detsember 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.A. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - A.A. , esindaja Sergei Politšev Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista riigi tuludest 900 (üheksasada) krooni OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud riigi õigusabi eest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 12.11.2008 esitas A.A. Viru Vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks, märkides, et soovib külastada haiglat vajaliku ravikuuri läbimiseks, kokku saada arst A. Sõtšjovi, „ALKO“ juhtkonnaga ja MTÜ „Teekond elu juurde“ kaasasutajaga ning perekonna ja sugulastega. 09.12.2008 käskkirjaga nr 2058-KP keeldus vangla direktor lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Käskkirja põhjendustes leiti, et ehkki kinnipeetava käitumist võib pidada rahuldavaks, on ta toime pannud kõrgendatud julgeolekuriskidega kuriteo, mistõttu pole tema väljasõidule lubamine eesmärgipärane ja on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. Seejuures märgiti, et taastusravi küsimustes on võimalik konsulteerida vangla arstiga ja saada vajadusel ravi Tallinna Vangla Haiglas, lähedaste ja teiste isikutega saab suhelda telefoni, kirja või kokkusaamiste vahendusel. Justiitsministeeriumi 24.03.2009 vaideotsusega nr 11-7/1317 jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise ja ettekirjutuse nõude osas vaie rahuldamata.

2. 02.09.2009 esitas A.A. Tartu Halduskohtule kaebuse paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla direktori 09.12.2008 käskkirja nr 2058-KP. Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusakt ei sisalda põhjendusi kõigi asjaolude kohta, ei ole arusaadav ega arvesta tema head käitumist karistuse kandmise ja eelnevalt teistes vanglates toimunud väljasõitude ajal. Vangla poolt valmistatud protees anti talle üle alles peale vabanemist ega ole sobiv. Vanglates pole võimalik saada talle määratud manuaalteraapiat ja masseerija teenuseid. Lähedaste ja teiste isikutega vabaduses suhtlemine valmistaks kinnipeetavat ette vabaduses toime tulema ega ole võrreldav suhtlemisega kokkusaamistel. Oma individuaalsele täitmiskavale viidates leidis A.A. , et vanglal oli kohustus lühiajalisi väljasõite võimaldada, juhul kui tema täidab oma kohustusi. Seda on ta teinud, kuid vangla keeldub järjekindlalt loa andmisest ja teeb seda kättemaksuks tema õiguste rikkumise peale esitatud pöördumiste eest. Oma huvi põhjendas ta sooviga esitada hiljem nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.

3. Viru Vangla vastuses paluti kaebust mitte rahuldada. Vastustaja selgitas oma seisukohti lühiajalist väljasõitu reguleerivate õigusaktide sätete kohaldamise suhtes, kirjeldas kaebaja puhul arvestatud asjaolusid ning esitas vastuväited kaebaja väidetele. Seejuures nõustus vastustaja väitega põhjenduste puudumisest hambaproteesija külastamise osas, kuid väitis, et kaebaja oli vangla poolt juba pandud proteesimise järjekorda. Kirurg A. Sõtšjovi 05.09.2008 arvamust kaebaja oma taotlusele ei lisanud ning SA Ida-Viru Keskhaigla tõend pole arvestatav, kuna sellel puudub nõuetekohane vormistus ja arusaamatuks jääb ka päritolu, sest kaebaja pole vanglast väljas viibinud ega saanud sealse arstiga kohtuda. Kaebaja pole märkinud, kas ja kuidas mõjutab vaidlustatud käskkiri tema õigusi peale vanglast vabanemist.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 8. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on ekslik kaebaja väide, et vangla oli karistuse kandmise individuaalsest plaanist tulenevalt kohustatud võimaldama talle lühiajalisi väljasõite. A.A. ile Viru Vanglas koostatud individuaalne täitmiskava niisugust kohustust ei sisalda ja selles on märgitud üksnes, et talle võib kohaldada soodustusi, kui tema käitumine on osutunud heaks ja on alust arvata, et ta ei pane toime uusi rikkumisi. Sõna „võib“ kasutamine õigusaktis ei tähenda haldusorganile mingi kohustuse kehtestamist, vaid annab diskretsiooni kohaldamise õiguse. Kuivõrd vangistusseaduse (edaspidi VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) puhul on väljasõidule lubamise reguleerimisel kasutanud sõna võib ja jäetud sisuliselt lahtiseks nii vastava taotluse lahendamisel arvesse võetavate asjaolude kui loa andmisest keeldumise aluste loetelu, on tegemist vangla direktori ulatusliku kaalutlusõigusega, mille puhul on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide puhul ei saa kohus kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid peab piirduma üksnes selle tuvastamisega, et otsustus tugineks seaduslikule alusele, oleks kooskõlas andmise hetkel kehtinud õigusnormide ja õiguse üldiste põhimõtetega, ei väljuks diskretsiooni raamidest ning ei esineks otsustamist mõjutada võivaid menetlusja vormivigu. Antud juhul ei viita ükski kaebaja poolt nimetatud asjaolu vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusele, sest A.A. ile lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumisel on tuginetud asjakohastele õigusnormidele ja arvestatud käskkirjas esitatud põhjenduste kohaselt lisaks taotleja poolt toime pandud kuriteo laadile, sellest tulenevatele julgeolekuriskidele ja eelnevale heale käitumisele veel ka tema väljasõiduplaanis märgitud väljasõidu eesmärkidega. Neid on kohaselt, ratsionaalselt ja piisava hoolikusega kaalutud, keeldumine lähtub vangla direktorile antud diskretsiooni raamidest ega piira kaebajat ülemäärase rangusega ning kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit, millest nähtuksid otsustuse sisu mõjutada võinud vormivõi menetlusvead.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.A. i esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus jättis tähelepanuta ja hinnanguta kaebuse põhjenduse, et vangla direktor ei andnud A.A. ile luba lühiajaliseks väljasõiduks põhjusel, et A.A. pöördus karistuse kandmise ajal korduvalt vangla juhatuse poole avaldustega ja taotlustega, viidates tema seaduslike õiguste rikkumisele. Seega rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-id 4, 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg-t 8. Vangla direktori käskkiri ei ole kooskõlas õiguskindlus põhimõttega, mis hõlmab õiguspärase ootuse põhimõtet ja õigusselguse põhimõtet. A.A. täitis karistuse kandmise ajal kooskõlas tema individuaalse täitmiskavaga kõiki tingimusi ja nõudeid, mis olid vajalikud selleks, et tema suhtes oleks kohaldatud soodustusi, s. h loa saamine lühiajaliseks väljasõiduks vabastamise ettevalmistamiseks ning peale vabanemist elutingimustega kohanemiseks. Seoses sellega oli kaebajal õiguspärane ootus, et tema suhtes kohaldatakse seda soodustust. Vaidlustatav käskkiri ei sisalda mitte mingit põhjendust selle kohta, miks vangla direktor tegi järelduse, et A.A. loob lühiajalise väljasõidu korral ohu ühiskonna julgeolekule. Seda enam, et varem on A.A. il olnud mitmel korral lühiajalisi väljasõite ja sellist ohtu ta loonud ei ole. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu, et vangla direktor arvestas otsust tehes kõiki olemasolevaid asjaolusid, A.A. i huve, kaalus neid ratsionaalselt ning kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.

6. Viru Vangla vaidles A.A. i apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on lühiajalise väljasõidu võimaldamine vangla direktori kaalutlusotsus ning tegemist on kinnipeetavale soodustuse andmisega. Juhul, kui otsustatakse kohaldada kinnipeetava suhtes soodustust, peab olema täielik veendumus, et soodustuse andmisega ei satu ohtu õiguskord. Antud juhul sellist veendumust ei olnud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vangla direktor keeldus lühiajaliseks väljasõiduks luba andmast, kuna A.A. on korduvalt pöördunud vangla administratsiooni poole erinevate pöördumistega viidates tema õiguste rikkumisele. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised. Samuti ei nõustu vastustaja väidetega vangla direktori käskkirjas sisalduvate puuduste kohta. Viru Vangla direktori käskkiri on seaduslik ja vastab HMS-s sätestatud nõuetele. Kaebajale loa andmisest keeldumisel lähtuti sellest, et kinnipeetav viibis Viru Vanglas alates 20.06.2008, kandis karistust narkokuriteo ja isikuvastase kuriteo eest alates 23.03.2004 kuni 22.03.2009. Seega oli kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu iseloomult raske, mis kõrgendas julgeolekuriske, kuid väljasõidule lubamisel peab olema veendumus, et ohtu ei satuks õiguskord. Kinnipeetav ei omanud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Väljasõidu põhieesmärkideks oli minna taastusravile, külastada lähedasi ning vestelda tööandjaga. Taastusravi küsimustes võis kaebaja konsulteerida vangla arstiga, vajadusel oleks ta suunatud ravi saamiseks Tallinna Vangla Haiglasse.

Lähedastega oli kaebajal võimalik kohtuda lühiajalistel ja pikaajalistel kokkusaamistel, lisaks oli võimalik suhelda ka telefonitsi või kirja teel. Läbirääkimisi jalgpalliklubi tegevdirektoriga oli võimalik pidada telefoni-, kirjavõi lühiajaliste kokkusaamiste teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. VSkE § 80 lg 1 alusel toimub väljasõit kinnipeetava kirjaliku taotluse ja vangla direktori loa alusel. VSkE § 83 lg 4 alusel võib vangla direktor keelduda väljasõidu loa andmisest, kui vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

Seega on tegemist vangla direktori kaalutlusõiguse alusel antud otsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohus saab tuvastada üksnes seda, kas otsustus tugines seaduslikule alusele, oli kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas ei ole väljutud diskretsiooni raamidest ning seda, et ei esine otsustamist mõjutada võivaid menetlusja vormivigu. Vangla direktori vaidlustatud käskkirjas on toodud välja põhjendused, miks direktor leidis, et lühiajalisele väljasõidule lubamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga.

Kuidagi ei saa nõustuda sellega, et kuna kaebajale oli varem lühiajalisi väljasõite lubatud, siis oli tal tekkinud õiguspärane ootus, et teda ka seekord lubatakse lühiajalisele väljasõidule. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on Viru Vangla direktor keeldunud kaebaja lubamisest lühiajalisele väljasõidule ka 22.08.2008 ja 25.09.2008 (tl 47-41). Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust lühiajalisele väljasõidule lubamise osas. Kuna vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole tehtud menetlusja vormivigu, mis mõjutaksid otsustuse tegemist, on see õiguspärane ja puudub alus selle tunnistamiseks õigusvastaseks.

Kaebaja esindaja S. Politšev on esitanud taotluse tema poolt riigi õigusabi korras õigusabi osutamisel 2700 krooni väljamõistmiseks 15 pooltunni eest. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades esitatud apellatsioonkaebuse mahtu, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks menetluskulu 5 pooltunni ulatuses, so 900 krooni. Ülejäänud osas jääb taotlus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jääb apellatsiooniastmes makstud riigilõiv 250 krooni kaebaja enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Einar Vene Maili Lokk

Agu Timmi