2-09-35351/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35351 Tsiviilasi, hageja nõue

Hagi hind AS I hagi MM´a vastu üüri ja kommunaalteenuste võla 3871,20 krooni ja menetluskulude 1000,00 krooni väljamõistmiseks

3871.20 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS I (r.k. XXX, asukoht XXX); hageja esindaja: Janno Kümnik Kostja: M M (i.k. XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 25. märts 2010.a.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MM´alt AS ISS Eesti kasuks 3871,20 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend üks krooni ja 20 senti) krooni üüri ja kommunaalteenuste võla katteks.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista MM´alt AS ISS Eesti kasuks menetluskuludena hageja tasutud riigilõiv summas 1000,00 (üks tuhat) krooni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2(2) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (arve nr 10220034799018) või AS-s Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmis 01.12.2008.a. kostja MM üürilepingu Tallinna linnaga XXX eluruumi kasutamiseks kuni 01.12.2013.a. Kostja on talle korteri XXX eest esitatud arveid tasunud ebakorrapäraselt. Seega kostja oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja võlgnevus seisuga 08.11.2009.a. oli 3871,20 krooni.

Kostja seisukoht

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustu vee hinnaga ega ka sellega, et tal võlgnevus on. Kostja väitel ei ole ta saanud tasuda makse rahaliste raskuste tõttu.

Menetluse käik

Kohus määras asja arutamisele kohtuistungile 25. märtsiks 2010.a. kell 10.00. Kostja 25.03.2010.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kostja on kohtukutse 25.03.2010 kohtuistungile kätte saanud isiklikult 02.02.2010.a.. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee tagaseljaotsust TsMS § 413 lg 3 sätestatud alustel, s.o. siis kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid ( p1), kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud

3(2) ( p 2) või kui kostja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega või asja lahendamisega tema osavõtuta ( p3). Käesoleval juhul eelpoolnimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi tasuda XXX eluruumi üüri ja kommunaalteenuseid talle esitatud arvete alusel, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 jätab kohus menetluskulud kostja kanda ning leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg lg 1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Piret Randmaa Kohtunik