2-08-15387/42 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPärnu Maakohtu 22. märtsi 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5000 mõisteti kostjalt H Kilt (K)hageja A E kasuks poolte alaealiste laste H Ki ja I Ki ülalpidamiseks igakuise elatusrahana välja kummalegi lapsele 2600 krooni. aprillil 2008. a esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, milles palus suurendada eelnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni kummagi lapse ülalpidamiseks välja 3800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2008. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks kummagi lapse täisealiseks saamiseni välja elatis 3135 krooni kuus. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2009. a otsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 7. detsembri 2009. a otsusega nii maakui ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte ühine poeg H K, sündinud 17.02.1991.a, isikukood 39102170012, kelle ülalpidamiseks hageja tsiviilasja nr 2-08-15387 menetluses igakuise elatusraha suurendamist taotles, on saAd 17.02.2009.a täisealiseks.
Legislator headnote
AI generated2-08-15387/42 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-08-15387
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-15387
Tsiviilasi A E hagi H K vastu laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A E ( ) Kostja H K ( )
Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON Kinnitada hageja A E ja kostja H K vahel sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel:
1. Kostja H K maksab hageja A Eule poeg I Ki ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni elatusraha Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2007. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-5000 määratud suuruses, so 2600 krooni kuus.
2. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad poole enda kanda ja kumbki pool teisele menetluskulusid hüvitama ei pea.
3. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. Pooled on nõus kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega kirjalikus menetluses.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-15387. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.
Menetluskulud Seoses kompromissi kinnitamisega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu.
Asjaolud
2-08-15387
Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5000 mõisteti kostjalt H Kilt (K)hageja A E kasuks poolte alaealiste laste H Ki ja I Ki ülalpidamiseks igakuise elatusrahana välja kummalegi lapsele 2600 krooni.
21. aprillil 2008. a esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, milles palus suurendada eelnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni kummagi lapse ülalpidamiseks välja 3800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2008. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks kummagi lapse täisealiseks saamiseni välja elatis 3135 krooni kuus. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2009. a otsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 7. detsembri 2009. a otsusega nii maakui ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte ühine poeg H K, sündinud 17.02.1991.a, isikukood 39102170012, kelle ülalpidamiseks hageja tsiviilasja nr 2-08-15387 menetluses igakuise elatusraha suurendamist taotles, on saAd 17.02.2009.a täisealiseks.
Pooled otsustasid lõpetada tsiviilasja menetluse kompromissiga.
Kompromissi tingimused, menetlusosaliste taotlused
05. aprillil 2010.a. esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu järgmistel tingimustel:
1. Kostja H K maksab hageja A Eule poeg I Ki ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni elatusraha Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2007. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-5000 määratud suuruses, so 2600 krooni kuus.
2. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad poole enda kanda ja kumbki pool teisele menetluskulusid hüvitama ei pea.
3. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. Pooled on nõus kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega kirjalikus menetluses..
Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
2-08-15387
tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.
TsMS § 168 lg. 3 järgi, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg. 8).
Külli Mõlder kohtunik