2-09-37949/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-37949 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A.Z. hagi V.L.´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 24.märts 2010 Hageja: Anastassia Zussi (IK xxx) Hageja esindaja: Paul Paas (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: Vladimir Lalin (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A.Z. ja V.L.´i abielu, mis on sõlmitud 10.aprillil 2007.a Ida-Viru Maavalitsuses, abieluakti kanne nr 101.

3. Peale A.Z. ja V.L.´i abielu lahutamist jätta nende alaealise lapse R. L.´i (IK xxx) elukohaks A.Z. igakordne elukoht.

4. Välja mõista V.L.´ilt elatis A.Z. kasuks alaealise lapse R. L.´i (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 04.augustist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 14. septembrini 2025 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima hagi tagamise abinõu - kohustada V. L.´ilt menetluse ajal maksma hagi tagamise korras A.Z.le elatusraha alaealise lapse

R. L.´i ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates 04.augustist 2009 kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

6. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda

7. Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

2 (4) Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

A.Z. esitas 04.augustil 2009 Viru Maakohtule hagiavalduse V.L.´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 10.aprillil 2007.a Ida-Viru Maavalitsuses. Poolte abielust on 14.09.2007 sündinud poeg R. L.. Pooled ei ela alates 01.01.2009 koos. Kostja kuritarvitab alates 2008 aastast alkoholi ning on korduvalt hageja suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

Hageja palub lahutada poolte abielu, jätta laps tema kasvatada ning kostjalt välja mõista elatise aasta enne hagiavalduse esitamist igakuise elatusrahana 2175 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja kohtule kirjalikult vastust hagile ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 24.märtsil 2010 jäid hageja ja tema esindaja hagiavalduse juurde. Hageja selgitas, et ta peab abielu jätkumist võimatuks.

Kostja nõustus abielu lahutusega. Kostja selgitas, et pooled ei ela koos pool aastat. Ta tarvitab alkoholi sama palju, kui kõik normaalsed inimesed. Laps võib jääda ema juurde. Ta on nõus maksma lapsele elatist, kuid praegu tal sissetulekut ei ole. Ta on ostnud lapsele riideid, mänguasju ja toiduaineid. Tagantjärgi ta elatist nõus maksma ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 10.aprillil 2007.a Ida-Viru Maavalitsuses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja faktiliselt nõustub sellega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted nende vahel on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning nende abielu tuleb lahutada.

PKS §-i 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.

3 (4) Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx.a poeg R.L.Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende alaealine laps jääb peale abielu lahutamist hageja kasvatada.

Kohus selgitab, et PKS §-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks minimaalses määras aasta enne hagi esitamist.

Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2008.a kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Hagejale oli 2009.aastal määratud riiklik pension 2009 krooni, sotsiaaltoetus 560 krooni ja peretoetus 900 krooni kuus (tl 18). Käesoleval ajal töötab hageja lasteaias Pääsuke.

Kostja oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et tal sissetulekud puuduvad.

Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-52-07. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

4 (4) Hagi on esitatud kohtule 04.augustil 2009. Hageja taotles elatise väljamõistmist aasta enne hagi kohtusse esitamist, s.o alates 04.08.2008.a. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 04. augustist 2008 hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale lapse ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud. Kohus ei tuvastanud kostja osas ka PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. novembri 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 p-s 11 asunud seisukohale, et „Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“.

Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud vastavalt PKS § 61 lg 4 ning puuduvad erandlikud asjaolud (PKS § 61 lg 6), mis tingiksid elatise väljamõistmise alla kehtiva miinimummäära, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 04. augustist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Helgi Vinni Kohtunik