2-09-64204/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-64204

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprillil 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64204 Tsiviilasi, hageja nõue OÜ Aires Liising hagi J S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

6 000,00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aires Liising (registrikood: 10995828; asukoht: Kentmanni 6b, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (OÜ BLD Project Group; e-post: jaanus@bld.ee) Kostja: J S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Aires Liising hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J S OÜ Aires Liising kasuks võlgnevus 6 000 (kuus tuhat) krooni ja viivised

3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni.

3. Välja mõista J S OÜ Aires Liising kasuks viivised 1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas jätta kostja J S kanda.

5. Välja mõista kostjalt J S menetluskulud summas 4 740,00 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni OÜ Aires Liising kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu

2-09-64204

2(3) Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

OÜ Aires Liising esitas 02.12.2009.a Viru Maakohtule hagiavalduse J S vastu võla nõudes.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0700271. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 6 000 krooni (viivise ja intressiga 11 926,23 krooni).

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja 26.02.2010.a isiklikult kätte. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Hageja esitas 05.04.2010.a taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg

1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on lepingute kohaselt tasumata summalt 1% iga viivitatud päeva eest.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-09-64204

3(3)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 4 740 krooni väljamõistmise nõude, millest 1 200 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3540 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Koos hagiavaldusega on esitatud ka menetluskulude nimekiri ning kinnitus, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3540 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 200 krooni, kokku 4 740 krooni.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Fred Fisker Kohtunik