Legislator Case Law & Legislation
2-09-69621/2 AI generated

2-09-69621/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-69621/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69621 Hagihind 355 304,50 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks. Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-09-69621/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostjad hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Keywords

AI generated
hail insurance failure to prove deterioration case of extreme hardship unfit notwithstanding health condition Hague Convention lack of substantive requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69621 Hagihind

247 055,64 krooni Tsiviilasi AS D(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi O OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), OL(isikukood XXX elukoht XXX) ja AK(isikukood XXX elukoht XXX) vastu

355 304,50 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks. Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O OÜ-lt, OL ja AK solidaarselt AS Dkasuks 355 304,50 krooni.

3. Välja mõista O OÜ-lt, OL ja AK solidaarselt AS Dkasuks alates 22.12.2009 viivis 0,25% päevas, kuni põhivõlgnevuse, s.o 247 055,64 krooni, täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista O OÜ-lt, OL ja AK solidaarselt AS Dkasuks menetluskulud summas 25

000 krooni.

5. OL vastutab võlgnetava summa tasumise eest 671 134,45 krooni ulatuses.

6. AK vastutab võlgnetava summa tasumise eest 671 134,45 krooni ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud AS Desitas 21.12.2009 hagi solidaarselt O OÜ, OL ja AK vastu 355 304,50 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja I vahel 16.04.2008 sõlmitud liisingulepingust ning hageja ja kostja II ning III vahel 16.04.2008 sõlmitud käenduslepingutest, milledest tulenevad kohustused jätsid kostjad täitmata.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostjale I edastatud materjalid on vastu võtnud kostja I juhatuse liige AK. Kostjale II edastatud materjalid on vastu võetud kostjale II edasiandmiseks. Kostja III on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostjad hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saade tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

Hageja ja kostja I vahel 16.04.2008 sõlmitud liisingulepingust ning hageja ja kostja II ning III vahel 16.04.2008 sõlmitud käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjatelt võlgnevuse 355 304,50 krooni ja täiendavate viiviste tasumist. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal liisingulepingust ja käenduslepingutest tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks

355 304,50 krooni, millest 103 649,50 krooni on tähtajaks tasumata osamaksed, 5 102,98 krooni intress, 127 141,14 krooni vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused, 16 265 krooni vara müügiga seotud kulud ja 103 145,88 krooni viivis ning alates 22.12.2009 viivis 0,25% päevas kuni põhinõude, s.o 247 055,64 krooni , tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 27

500 krooni. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja hagihind on 247 066,64 krooni, milliselt nõudelt kuulub riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 25 000 krooni ning nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 27 500 krooni.

16.04.2008 käenduslepingute kohaselt vastutab kostja II võlgnetava summa tasumise eest 42 911,41 euro ehk 671 134,45 krooni ulatuses ning kostja III samuti 42 911,41 euro ehk

671 134,45 krooni ulatuses.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik