2-09-66849/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-66849

1(7)

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-66849 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J G hagi S G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J G (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S G (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2010, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J G hagi osaliselt. 2. Mõista S G välja J G kasuks tütre V G, sünd XXX ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 10.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX. 3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. 4. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja tasus hagejale elatisena tütre ülalpidamiseks 2010.a veebruaris 2 175 krooni ja 2010.a märtsis 2 175 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-66849 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Tsiviilasi nr 2-09-66849

2(7) riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 10.12.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 10.09.1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Poolte abielust XXX sündis tütar V G. Alates 2008.a augustist ei ela pooled enam koos. Viru Maakohtu 30.01.2009.a otsusega lahutati poolte abielu. Poolte laps jäi elama hageja juurde. Kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud on kandnud hageja. Hageja on kostjale korduvalt meelde tuletanud elatusraha tasumise kohustust ning nõudnud elatusraha tasumist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja hagejale poolte ühise lapse elatusraha tasunud. Kostja on hagejale teadaolevalt terve ja elujõuline mees ning puuduvad asjaolud, mille tõttu oleks põhjendatud elatusraha mittemaksmine. Hagiavalduse kohtusse esitamise ajal on pooltel ühine nelja aasta vanune laps, kelle tavapäraste vajaduste rahuldamiseks tuleb lapse emal teha olulisi kulutusi. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igas kuus umbes 6 000 krooni (aastas kokku ca 72 000 krooni), millised summad on hageja kandnud üksinda, s.t ilma kostja olulise panuseta. Alljärgnevalt lapse ülalpidamiseks vajaminevad summad kulude lõikes ühes kalendrikuus: 1. Kulud eluasemele 1 200 krooni (koos kõikvõimalike kommunaalkuludega, sh mööbel, majapidamistarbed, hooldusvahendid, lapsehoid jms); 2. Kulud söögile 2 000 krooni (kulud toidule kodus ja väljas); 3. Lasteaed 650 krooni (koos toitlustamisega); 4. Riietus, sh jalanõud jms 700 krooni; 5. Kingitused, sünnipäevad jne. 150 krooni (kuu lõikes arvestuslik); 6. Huviringid, harrastused (huvialaringid, reisimine, sport, mänguasjad, vaba aeg jms) 450 krooni; 7. Meditsiin (silmaarst, hambaarst, ravimid, vaktsiinid, isiklik hügieen ja selle hooldusvahendid ning teenused jms.) 300 krooni; 8. Kultuuriüritused, meelelahutus (raamatud, koolitarbed, kino teater) 350 krooni; 9. Kulutused transpordile, sh osa leibkonna ühistarbimisest 200 krooni. Kokku moodustavad kulud lapsele 6 000 krooni kalendrikuus. Hageja peab lapsele tehtavaid kulutusi üldtuntuks ja on seisukohal, et TsMS § 231 lg 1 järgselt need eraldi tõendamist ei vaja. Üldtuntuks teeb asjaolu ka 2004.aastal avaldanud sotsiaalministeeriumi poolt „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille kohaselt terve (meditsiiniliselt) linnalapse keskmine kulukus kalendrikuus on 2 520 krooni. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et alates 2004.aastast on THI (tarbija hinna indeks) muutunud kordades tõusvas joones. Statistikaameti internetilehel asuva kalkulaatori (http://www.stat.ee/thikalkulaator) järgselt on ülalmainitud ajavahemikul tõus olnud 31,1%, mis teeb tänasel päeval keskmiseks kulunormiks 3 303,72 krooni. Samas möönab Hageja, et ei ole lapse kasvatamisel säilitanud kõiki sisseoste tõendavaid dokumente. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Viimasest tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt sissenõudmiseks taotlema ½ lapsele tehtavatest igakuistest kulutustest, s.o vähemalt 3 000 krooni. Hageja sissetuleku ühes kalendrikuus moodustavad töötasu netosummas ca 5826 krooni ning lapsetoetus 300 krooni. Hageja muid sissetulekuid ei oma. Ettenägematutel ja hädapärastel juhtumistel on hagejat materiaalselt toetanud tema vanemad.

Tsiviilasi nr 2-09-66849

3(7) Kostjal on oma alaealise tütre suhtes perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Alates augustist 2008.a kuni käesoleva ajani on kõik lapse ülapidamisega seotud kulutused kandnud hageja. Hageja on seisukohal, et kostja peab lapse ülalpidamiskohustust täitma ning kuna kostja lapse ülalpidamises vabatahtlikult ei osale, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks seaduses sätestatud korras. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 61 lg kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määruse nr 90 palga alammäära kehtestamine § 1 kohaselt on alates 01. juulist 2009.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 4 350 krooni. Hagejal kulub lapse igapäevaste vajaduste katmiseks aga igas kuus keskmiselt 6 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kuna kostja peab kandma lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi hagejaga võrdselt, peab kostja lapse ülalpidamiseks tasuma enam kui seadusega ette nähtud miinimummäär, ehk 3 000 krooni kuus. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud alates augustist 2008.a, siis nõuab hageja kostjalt tagasiulatuvalt enne hagi esitamist elatise tasumist alates 10. detsembrist 2008.a kuni 10. detsembrini 2009.a summas 36 000 (3 000 x 12 kuud) krooni.

Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista kostjalt S G hageja J G kasuks igakuine elatusraha nende ühise tütre V G ülalpidamiseks alates 10. detsembrist 2009.a kuni V G täisealiseks saamiseni XXX summas 3 000 (kolm tuhat) krooni; välja mõista kostjalt S G hageja J G kasuks igakuine elatusraha nende ühise tütre V G ülalpidamiseks enne hagi esitamist tagasiulatuvalt alates 10. detsembrist 2008.a kuni 10. detsembrini 2009.a summas 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni; tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise nõudes viivitamata täidetavaks; menetluskulud jätta S G kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 10.12.2009.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

Tsiviilasi nr 2-09-66849

4(7) maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis summas 3 000 krooni, mistõttu antud asja hagihind moodustab 27 000 krooni (3 000 krooni * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse hagile kohaselt (tl 15) kostja ei tunnista hagiavaldust.

Kostja arvab, et ei ole põhjendatud hageja nõue elatise suuruses samuti elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt.

Hageja esitab andmed oma sissetulekute kohta kohtule ei ole täies ulatuses, hageja saab töötasu 3 töökohast, seoses sellega palub kostja kohustada hagejat esitada tuludeklaratsioon, mis ta peab esitama 2010.a märtsis.

Hageja varem ei ole esitanud nõue elatise kohta, kuna kostja maksab hageja koos vastu võetud perekonna huvides laenu.

On vaja ka märkida, et hageja ei luba suhelda kostjale lapsega.

Ülaltoodu alusel kostja esitab vastuhagiavalduse lapse suhtlemiseaega määramiseks, ühisvara ning perekonna huvides vastu võetud kohustusi jagamiseks.

Vastuhagi avaldus kostja esitab ühe kuu jooksul, kuna ta peab taastada kõik dokumente.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 18) kostja vaidlustas kohtule esitatud vastuses elatise suuruse. Hageja põhjendas elatise suurust kohtule esitatud hagis. Kostja vastusest ei selgu, milliste põhjenduste vastu vaidleb kostja. Hageja arvates ei anna vastuses esitatud väited alust muuta hagis nõutava elatise suurust.

Kostja vaidlustas ka elatise tagasiulatuva väljamõistmise, kuid ei ole selge mis põhjusel, ehk miks tema arvates ei saa elatist tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist välja mõista. Hageja kinnitab, et kostja ei ole oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud alates augustikuust 2008 ja eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt aasta enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja ei tõendanud, et tema täitis sel perioodil lapse suhtes ülalpidamiskohustust.

Hageja arvates ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid hageja varalise seisundi väljaselgitamiseks. Vanemate varalise seisundi kohta tuleb anda hinnang juhul, kui vaieldakse selle üle, kas vanem suudab anda lapsele elatist, lähtudes lapse vajadustest.

Hageja leiab asjakohatuks kostja väite võetud laenu tasumise kohta, kuna see asjaolu ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Hageja jätab kommenteerimata kostja vastuväidet lapsega suhtlemise ja kavatseva vastuhagiavalduse esitamise kohta, kuna vastavad nõuded kohtule ei olnud esitatud.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-09-66849

5(7)

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et poolte 4-aastane laps tantsuringis ja inglise keele kursustel. Laps on krooniline allergik. Hageja kinnitas, et 2010.a veebruaris ja märtsis sai ta kostjalt elatisena 2 175 krooni mõlemal kuul.

Kostja seletas, et tasub laenu, mis oli võetud poolte abielu ajal, kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras ehk summas 2 175 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et pooltel XXX sündis tütar V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0304007 (tl 4)
et poolte abielu on lahutatud 30.01.2009. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 30.01.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-79281, mis jõustus 07.03.2009 (tl 5-6).

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Poolte ühine tütar on peaaegu 5-aastane. 2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1 875 krooni kuus.

Sama uuringu põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel.

Tsiviilasi nr 2-09-66849

6(7) Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2010.a märtsini tõusis tarbijahinna indeks (THI) 33,5% võrra. Seega tänasel päeval tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 2 503,10 krooni (1 875 krooni * 0,335 ehk 33,5%, mis teeb keskmiselt 628,10 krooni, + 1 875 krooni).

Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1.

Tütar elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Hageja palub mõista elatis välja summas 3 000 krooni. Mõlemad pooled kinnitasid, et alates poolte abielusuhete lõppemisest kuni 2010.a veebruarini ei andnud kostja hagejale raha poolte tütre ülalpidamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja on põhjendatud ja seadusega kooskõlas.

Kuna hageja nõuab elatise summat, mis ületab seaduses ettenähtud miinimummäära, peab ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Hageja ei tõendanud dokumentaalselt lapse vajaduste suurust just summas 6 000 krooni kuus, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja summas 3 000 krooni ei ole põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis summas 2 175 krooni. See summa ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, selle summaga on nõus ka kostja, seega ei pea hageja tõendama lapse vajadusi selles suuruses dokumentaalselt.

Hageja palus vastavalt PKS § 70 lg 2 mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 10.12.2008.

Viru Maakohtu 30.01.2009 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-79281 kohaselt (tl 5-6) poolte abielusuhted lõppesid 2008.a juulis. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alates sellest ajast kuni elatisehagi esitamist täitis kostja ülalpidamiskohustust, seega hageja nõue mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Vastavalt hageja tuludeklaratsiooni andmetele 2009.a eest (tl 36-41) tema tulud 2009.a moodustasid 72 206 krooni (neto), mis teeb ühes kuus keskmiselt 6 017,20 krooni.

Vastavalt kostja tuludeklaratsiooni andmetele 2009.a eest (tl 57-64) tema tulud 2009.a moodustasid 49 302 krooni (neto), mis teeb ühes kuus keskmiselt 4 108,50 krooni.

Kohus ei arvesta kostja kohustusi panka ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes

Tsiviilasi nr 2-09-66849

7(7) teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui kostja poolt kustutav laen oli võetud poolte pere huvides, on kostjal õigus esitada hagi ühisvara jagamise nõudes.

Lähtudes ülaltoodust ning arvestades, et kostja on nõus tasuma elatist miinimummäras, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja poolte tütre ülalpidamiseks alates 10.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus. Kohus arvestab, et alates hagi esitamisest kostja tasus hagejale elatise näol 4 350 krooni (2010.a veebruaris 2 175 krooni ja 2010.a märtsis 2 175 krooni).

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 7, 26, 27, 28-31, 42-56, 65-66.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik