2-08-55582/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-55582

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtum

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-55582

Tsiviilasi

VK’u ja K K’u hagi ML vastu müügilepingu mittekohase täitmise tuvastamiseks ning kahju 310 922,80 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

310 922,80 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindd

- hageja I: VK (isikukood xxx; elukoht xxx) - hageja II: K K (isikukood xxx; elukoht xxx) - hagejate esind: vandeadvokaadi abi Karin Mölder (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6a, Tallinn 10151; e-post menetlus@varul.com) - kostja: ML(isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja esind: vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Scala City, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; e-post menetlus@sirel.com)

Asja läbivaatamise kuupäev

13. aprill 2010.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1. Hagejad loobuvad kostja vastu kõikidest tsiviilasjas esitatud nõuetest. Hagejad kinnitavad, et neil puuduvad mistahes nõuded kostja vastu ning kõik nõuded on lõppenud. 1.2. Hagejad kohustuvad tasuma kostja menetluskulud summas 60 000 (kuuskümmend tuhat) kostja arvelduskontole Swedbank AS-is alljärgnevalt: 1.2.1. 15 000 krooni hiljemalt 30. aprilliks 2010.a; 1.2.2. 15 000 krooni hiljemalt 30. maiks 2010.a; 1.2.3. 15 000 krooni hiljemalt 30. juuniks 2010.a;

2 1.2.4. 15 000 krooni hiljemalt 30. juuliks 2010. 1.3. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi punktis 1.2. sätestatud maksetega viivitamise korral on kostjal õigus hagejatelt solidaarselt nõuda viivise tasumist 0,5% maksmata summast päevas. 1.4. Kui kohus poolte 12. aprilli 2010.a kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sellisel juhul algusest peale kehtetuks.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-08-55582 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus 1. Rahuldada hagejate taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada VK’ule hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 14 875 (neliteist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, arvelduskontole AS-is SEB Pank.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle poolte esindtele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK VK ja K K esitasid 27.08.2008.a Harju Maakohtule hagi ML vastu müügilepingu mittekohase täitmise tuvastamiseks ning kahju summas 67 000 krooni hüvitamiseks või alternatiivselt hinna alandamiseks. 18.09.2009.a suurendasid hagejad oma kahju hüvitamise nõude 310 922,80 kroonini ja lisaks esitasid viivise nõude.

12.04.2010.a esitasid pooled kohtule 12.04.2010.a sõlmitud kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada ilma istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hagejad taotlevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamise eest tasutud riigilõivu, s.o 14 875 krooni, tagastamist ning paluvad vastava summa kanda VK’u arvelduskontole AS-is SEB Pank. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 630 lg-le 2 loobuvad pooled kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

2-08-55582

3 kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

K K on tasunud 21.08.2008.a (maksekorraldus nr 63) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, ning VK on tasunud 18.09.2009.a (maksekorraldus nr 1188) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 29 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 14 875 krooni. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda VK’u arvelduskontole AS-is SEB Pank.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et hagejad kohustuvad tasuma kostjale menetluskulud summas 60 000 krooni.

4 TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle poolte esindtele kättetoimetamisest.

Indrek Parrest kohtunik