2-08-56410/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-56410

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-08-56410

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Aleksei Korobov

vastu 27 978,90 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood:

10625474, Maakri 44-20, 10145 Tallinn);

Kostja: Aleksei Korobov

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Aleksei Korobov’ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks laenu

põhiosa 3 000 krooni, intress 700 krooni ja viivis perioodi eest 28.01.2007. a kuni

26.08.2008. a summas 522.29 krooni.

3. Jätta Aleksei Korobov’ilt välja mõistmata Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks

leppetrahv 1 500 krooni ning nõude loovutamise kulud 1500 krooni.

4. Väljamõistetud suma tasuda Era Liisingu Inkassoteenused AS arveldusarvele nr

10220064480012 SEB Pangas. Selgituseks märkida: Aleksei Korobov (37502072716),

tsiviilasi nr 2-08-56410.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 15 % kostja ja 85 % hageja kanda. Välja mõista Aleksei

Korobov’ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu 277.50 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või

avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja

arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule

30 päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

SMS Laen OÜ ja kostja on 19.12.2006. a sõlminud lepingu interneti vahendusel.

Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused,

mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja

SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu

tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35

lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lõikest 1 ja

§ 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et

tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu punkt 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra

osas (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse

asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud

viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1 kohaselt alates

01.01.2007. a kuni 30.06.2007. a oli 10,5 % aastas, alates 01.07.2007. a kuni

28.08.2008. a (aeg, milleni on viivist arvestatud) oli 11 % aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.01.2007.a (siis on kohustus VÕS § 82 lg

7 tähenduses sissenõutavaks muutunud) kuni 30.06.2007. a summas 138,95 krooni

(3 000 krooni x 10,5 % x 161 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.07.2007. a kuni

28.08.2008. a summas 383,34 krooni (3 000 krooni x 11 % x 424 päeva / 365 päeva).

Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 21.01.2007. a kuni 28.08.2008. a

summas 522.29 krooni (138,95 + 383,34).

Tulenevalt VÕS § 158 lõikest 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena

kindlaksmääratud leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui

see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada.

Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil.

Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi

räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob

see erinevalt VÕS § -st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus leiab, et tüüptingimusena

lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50 %

kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi ja seetõttu tühine VÕS § 42

lõike 1 kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka

seaduses sätestatud eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1 500 krooni

kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas

1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel

(150 + 350 + 1000). Kohus leiab, et hageja poolt lepingu punktides 12.2.1, 12.2.2 ja

12.2.3 kindlaksmääratud laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu on ebamõistlikult

suur, seega loeb kohus VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 alusel tühiseks tüüptingimuse, millega

laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata

hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1500 krooni

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1

ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Aleksei

Korobov´i kanda jääb 15 % ja Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda 85 %

menetluskuludest. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 1850 krooni, muid

menetluskulusid nimetanud ei ole. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 277.50 krooni

(1850 kroonist 15%).

Kohtunik