3-10-61/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-61 Otsuse kuupäev 13.04.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J O kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.12.2009.a toimingu õigusvastaseks tunnistamise, tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes. Menetlusvorm Kohtuistung 24.03.2010.a Menetlusosalised Kaebaja: J O (ik 37710052223, elukoht: Kasteheina 4-28, Kohtla-Järve) Vastustaja: Ida Prefektuuri (reg. kood: 70008753, Rahu 27, Jõhvi) esindaja jurist T P (ik 47206210334)

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulu menetlusosaliste endi kanda.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 13.04.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

08.01.2010.a esitas kaebaja J O Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Ida Politseiprefektuuri konstaabel P R poolt 11.12.2009.a sooritatud toiming (sh haldusakt, kui kontrollkaardi näol on tegemist haldusaktiga) õigusvastaseks. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on haldusaktiga, siis tühistada täielikult õigusvastane haldusakt. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks varaline kahju summas 500 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kõik menetluskulud. 11.12.2009.a kell 11.25 Jõhvi linnas Tammiku alev 5a juures peatas kaebaja Ida Politseiprefektuuri politseipatrull korrakaitseosakonna preventsioonija patrulltalituse konstaabel P R.

Konstaabel ei selgitanud kaebajale tema sõiduki peatamise põhjust. Mõne aja pärast väitis konstaabel, et kaebaja sõiduk (reg nr 950 MLG) väidetavalt ei vasta selliste sõidukite tüüpidele esitatavatele tehnilistele nõuetele. Konstaablile ei meeldinud sõiduki tuled. Kaebaja püüdis konstaabli eksimuse ümber lükata ja selgitada, et tema sõidukil on kõik korras ja see täies ulatuses vastab kõikidele kehtivatele tehnilistele nõuetele. Samas oli sõidukil ka kehtiv tehnoülevaatus. Konstaabel väitis, et sõidukil olevad valgustusja valgustussignalisatsiooniseadmed ei vasta mingitele nõuetele, kuna ei ole nõutava värvusega (sinised) jättes selgitamata, millistele nõuetele nad ei vasta.

Peale seda pani konstaabel sõiduki tehnilisse passi oma jäljendi, mis tähendas sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele viivitamata suunamist. Seoses sellega oli kaebaja kindel tööajagraafik rikutud. 11.12.2009.a OÜ E-Tehno (ARK Jõhvi büroo) ülevaatuspunkti poolt kell 14.52 väljastatud „Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollakti“ kohaselt ei olnud kaebaja sõidukil (reg nr 950 MLG) ühtegi mistahes rikkumist, riket või muud puudust ega nõuetele mittevastavust. Kaebaja maksis tehnoülevaatuse eest 3 tundi oma kallist tööajast ning 500 krooni.

Kaebaja leiab, et antud õigusvastane toiming (sh haldusakt) rikub ja piirab kaebaja õigust kasutada tema vara ning vabalt liikuda kasutades selleks kõikidele tehnilistele nõuetele vastavat sõidukit. Vastavalt teedeja sideministri 19.06.2009.a määruse „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded!“ koodi 207 „Päevatule laternad“ nõuete p 5 on lubatud kasutada E-sertifitseeritud päevatule laternaid ja sellele peab olema kantud tähis RL.

29.01.2010.a loobus J O kaebusest mittevaralise kahju hüvitamise osas.

Vastustaja Ida Prefektuur leidis Tartu Halduskohtule esitatud vastuses , et J O kaebus tuleb jätta rahuldamata. 11.12.2009 kell 11.25 kontrollis Ida Politseiprefektuuri konstaabel P R Tammiku alev 5A, juures sõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga 950 MLG ning täitis selle kohta teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi.

Kontrollkaardilt nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga 950 MLG tehnoseisundi kontrollimisel on politseiametnik tuvastanud, et nimetatud sõidukil päevatulede laternad ei ole nõutava värvusega, mis kaardil oleva selgituse kohaselt loetakse ohtlikuks veaks.

Alusetu on kaebaja väide, et sõiduk 950 MLG vastas tehnoseisundi kontrollimise ajal politseiametniku poolt kõikidele nõuetele, kuna tehnoülevaatusel ei avastatud ühtegi puudust sõidukil. Vastavalt Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 5 lg 3 kohaselt tuleb pärast ohtliku vea kõrvaldamist registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele. Millise aja jooksul sõiduki omanik või kasutaja kõrvaldab sõidukil puudused ja läbib erakorralise tehnoülevaatuse, on isiku enda otsustada. Kuid enne erakorralist tehnoülevaatust on ta kohustatud ohtlikud vead kõrvaldama.

Sõiduki 950 MLG tehnoseisundi kontrollimine ja sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine toimus 11.12.2009.a kell 11.25. Sõiduk esitati erakorralisele tehnoülevaatusele aga alles kell 14.52. Seega oli kaebuse esitajal piisavalt aega sõiduki tehnoseisundi muutmiseks, et sõiduk kohustusliku erakorralise tehnoülevaatuse edukalt ja probleemideta läbiks. Kolme tunnine aeg võimaldas kaebajal võtta ette sõiduki päevatule laternate valguse nõuetele vastavusse viimiseks. Teedeja sideministri 18.05.2001 määrusega nr 50 on vastu võetud „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“, mille kood 201 punkt 1 kohaselt on sõidukile lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–225 ja 1102 käsitletud valgustusja valgussignalisatsiooniseadmeid.

Kõik sõidukile paigaldatud valgustusja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras. Kood 207 p 5 kohaselt on lubatud kasutada E-sertifitseeritud päevatule laternaid ja sellele peab olema kantud tähis RL. Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane. Kontrollimine toimub vaatlusega. Politseiametniku poolt on sõiduki tehnoseisundi kontrollimisel s.o 11.12.2009.a tehtud fotod. Vastustaja peab möönma, et sinise valgusega laternaid on praktiliselt võimatu pildistada nii, et ka fotodel oleks näha sinakas valgus. Samas märkis vastustaja, et ükski õigusakt ei kohusta politseiametnikku sõiduki tehnoseisundi kontrollimisel tegema fotosid ega videosalvestisi.

Seega tuleb teel liikleva mootorsõiduki tehniline kontroll määruses püstitatud eesmärki silmas pidades teostada visuaalse vaatluse meetodil, mis on peamine ja aktsepteeritav viis otsustamaks, kas sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele suunata või mitte. Alles ülevaatuse tulemusena tuvastatakse lõplikult sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavus või mittevastavus. Sellisel juhul ei saa politseiametniku toimingut aga õigusvastaseks pidada isegi siis, kui eeldada, et asja tehiolud, nii nagu kaebaja oma kaebuses kirjeldab, on tõesed.

Ida Prefektuur on seisukohal, et antud juhul kahju, mis kaebuse järgi seisneb erakorralise tehnoülevaatuse eest tasutud summas, ei ole tekkinud Ida Prefektuuri politseiametniku õigusvastase toimingu tagajärjena, kuna erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine toimus õiguspäraselt, vastavalt sõiduki visuaalse vaatluse tulemustele. Kuna 11.12.2009.a politseiametniku poolt teostatud sõiduki 950 MLG erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise toimingud õigusvastased ei ole, siis on alusetu ka kaebuse esitaja nõue temale 500 krooni kahju hüvitamiseks.

24.03.2010.a Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil jäi kaebaja J O kaebuse juurde ja selgitas, et antud tuled kuulusid aerodünaamilise komplekti, mis oli ostetud Hofele-Design GmbH firma poolt koos tuledega (2x LED-daylight ja 2x for-lights). Tuled olid märgistatud RL märgistusega. Tuled paigaldati autole erafirmas, Eestis. Vastustaja jäi oma vastuväidete juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

HMS § 109 sätestab, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on loobunud kaebuse täpsustuses kahju hüvitamise nõudest. Halduskohus märgib, et toimingule ei laiene haldusakti vorminõuete regulatsioon, mistõttu ainuüksi asjaolu, et toimingus fikseeritu on kaebaja meelest õigusvastane, ei anna samuti alust kaebaja põhjendatud huviks.

Kuna kaebaja ei ole esile toonud tema enda ega üldisi huve ega seda, kuidas vaidlustatud toiming mõjutab tema tegevust, puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks. Halduskohus leiab, et Ida Politseiprefektuuri konstaabel P R oli 11.12.2009 õigus sõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga 950 MLG kontrollida ning tal oli seaduslik õigus koostada akt teel liikleva sõiduki tehno-seisundi kontrollimise kohta, ning selle asjaolu üle halduskohtus vaidlust ei ole Politseiametnik täitis selle kohta teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi.

Kontrollkaardilt nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga 950 MLG tehnoseisundi kontrollimisel on politseiametnik tuvastanud, et nimetatud sõidukil päevatulede laternad ei ole nõutava värvusega, mis kaardil oleva selgituse kohaselt loetakse ohtlikuks veaks. Halduskohus märgib, et Politseiseaduse § 12 sätestab politsei kohustused. Sama paragrahvi lg 1 p 13 kohaselt politsei reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda ( redaktsioon kehtis 01.07.2009 - 01.01.2010).

Politseiseaduse § 13 sätestab politsei õigused. PolS § 13 lg 1 p 15 sätestab, et politseil on õigus vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda teeja tänavalõikudel; keelata sõidukite kasutamine, kui nende konstruktsioon või tehniline seisund ei vasta nõuetele; õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, juhi-, sõidukija veosedokumente ( redaktsioon kehtis 01.07.2009 - 01.01.2010). Täpsemalt on teel liikleva mootorsõiduki tehnoseisundi kontrollimine reguleeritud 17. novembri 2006. a määrusega nr 95, vastu võetud majandusja kommunikatsiooniministri määrusega nr 95 „Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri“, mis jõustus 4.12.2006 ning kehtis vaidlustatud toimingu tegemise ajal 11.12.2009.a. (redaktsioon 04.12.2006 - 15.02.2010).

Nimetatud määrus kehtestati «Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. Sama määrus § 1 sätestab üldsätted:

(1) Määrus kehtestab nõuded teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) tehnoseisundi kontrollimisele (edaspidi kontrollimine).

(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil sõidukit omavatele või kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(3) Sõiduki kontrollimist teostavad »Liiklusseaduse» paragrahv 46 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalvet teostavad isikud (edaspidi kontrollijad). Eeskirja § 3 sätestab sõiduki kontrollimise läbiviimise :

(1) Sõiduki kontrollimine tuleb läbi viia kohas ja viisil, mis ei häiri liiklust ega ohusta teisi liiklejaid. Kontrollimine peab olema võimalikult lühiajaline ja see võib hõlmata sõiduki tehnoseisundi visuaalset hindamist, sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimist ja/või sõiduki kontrollitaval osal või sõlmel esineva rikke või puuduse avastamist. Esmajärjekorras peab kontrollimise käigus pöörama tähelepanu sõiduki sellistele riketele ja puudustele, mille olemasolu korral on sõiduki edasine liiklemine ohtlik.

(2) Kontrollimine teostatakse vastavalt lisades 1 ja 2 toodud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart) vormile. Kontrollija võib teostada ühe, mitme või kõigi kontrollkaardile kantud sõiduki osade või sõlmede kontrollimist. Sõiduki osa või sõlme kontrollimise, mittekontrollimise ja nõuetele mittevastavuse ning sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise, liiklemise keelu rakendamise ja muude sõiduki ja selle juhi/vedaja andmete ning märkuste korral tehakse vastav märge või sissekanne lisas 1 toodud kontrollkaardi selleks ettenähtud ruutu või lahtrisse. Sõiduki osa või sõlme kontrollimisel avastatud ohtliku või eriti ohtliku vea korral tehakse vastav märge lisas 2 toodud vormi selleks ettenähtud lahtrisse ja vajalikud märkused kantakse ettenähtud reale. Kontrollkaardi allkirjastatavad kontrollija ja sõidukijuht. Eeskirja § 4 sätestab sõiduki kontrollimisel avastatud vead .Sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil OV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi: laterna tule valgus ei ole nõutava värvusega. Eeskirja § 5 sätestatakse tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral

(1) Kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus: 1) paragrahvi 4 lõikes 1 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse (edaspidi register) kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele ja välisriigis registreeritud sõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti;

(2) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga registrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse »Tehnoülevaatused» teeb kontrollija sissekande «Erakorraline», lisades oma allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva.

(3) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandina võib ohtliku veaga sõidukiga sõita rikete kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garažeerimisvõi remondikohani või välisriigis registreeritud sõidukiga lähima remondikohani teises riigis, kui viga avastati piiripunkti läheduses. Pärast ohtliku vea kõrvaldamist tuleb registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Sõitmisel peab juhil kaasas olema vastav kontrollkaart või selle ärakiri.

Seega õige on vastustaja väide, et „Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 5 lg 3 kohaselt tuleb pärast ohtliku vea kõrvaldamist registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele. Sõiduki registreerimismärgiga 950 MLG tehnoseisundi kontrollimisel on politseiametnik tuvastanud, et nimetatud sõidukil päevatulede laternad ei ole nõutava värvusega, mis kaardil oleva selgituse kohaselt loetakse ohtlikuks veaks. Kuna politseiametnik avastas vaatluse tulemusena, et sõiduki päevatule laternad ei ole nõutava värvusega, siis oli tal alus suunata sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele.

Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et sõidukil oli teostatud ümberehitus. Nimelt oli kaebaja ostnud Saksa Hofele-Design GmbH firmalt aerodünaamilise komplekti koos tuledega (2x LED-daylight ja 2x for-lights) ning lasknud need Eestis sõidukile Volkswagen Touareg (950 MLG) ise paigaldada.

Nimetatud sõidukile ei olnud tootjatehase ja VW esinduse poolt paigaldatud aerodünaamilist komplekti koos tuledega.

Halduskohus leiab, et tuvastatud rikkumine oli piisav akti koostamiseks ning puudus vajadus aktis fikseerida, et sõiduk oli ümberehitatud ning oli paigaldatud aerodünaamiline komplekt koos vaidlusaluste tuledega.

Halduskohus leiab, et kuna politseiametnik toimis vaidlusalust haldusakti välja andes oma pädevuse piires seaduslikul alusel, siis tuleb jätta J O kaebus 11.12.2009.a kell 11.25 Tammiku alev 5A juures Ida Politseiprefektuuri konstaabel P R koostatud akti "teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise kohta" tühistamiseks rahuldamata.

Kuna halduskohtu lahendist tulenevalt jääb kaebus täielikult rahuldamata ja haldusorgan menetluskulude nõuet esitanud ei ole, siis jätab kohus menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik