2-07-60754/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-60754

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-60754

Tsiviilasi

AS EMT hagi Tõnis Tammekivi vastu 3134,32 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3134,32 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,

19095 Tallinn);

• hageja lepinguline esindaja Agu Eichenbaum (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

• kostja Tõnis Tammekivi

• kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann

Saar (Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht Küüni 7, 51004

Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

10. märts 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AS EMT hagi Tõnis Tammekivi vastu 3134,32 krooni väljamõistmiseks

nõude aegumise tõttu.

Otsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud AS EMT kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 29-30)

AS EMT (hageja) palub Tõnis Tammekivilt (kostja) mõista välja 14.08.1998 sõlmitud

liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud mobiilsideteenuste võlgnevuse summas

3134,32 krooni. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused,

mille punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt tasuma temale esitatud arved. Kostja rikkus

nimetatud kohustust, võlgnedes 31.01.1999 seisuga hagejale 3375,66 krooni. Üldtingimuste

punkt 7.7 näeb ette hageja võimaluse nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas arvete tasumisega

viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3374,66 krooni perioodi eest

20.02.1999 – 02.09.2008. Kuivõrd kostja on vahepeal tasunud 3617 krooni, siis on tema võlg

hageja ees 3134,32 krooni. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja

kasuks 3134,32 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 54-57)

Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt sai kostja 2007. aasta suvel tööriistalaenutusest tööriistu

laenutades teada, et maksehäireregistri andmetel on temal võlgnevus, mistõttu keelduti talle

tööriistu laenutamast enne, kui võlgnevus on likvideeritud. Kostja otsis internetist üles krediidiinfo

kodulehekülje, kust nähtus võlgnevus AS-le EMT 1999. aastast summas 3617 krooni. Kuigi kostjal

oli teadmine, et tal mingisuguseid võlgnevusi hagejale ei ole, tasus ta maksehäireregistrist nähtunud

summa detailselt asjasse süvenemata, sest ehitustööd seisid tööriistade laenutuse taga. Alles

hagiavaldusest sai kostja teada, et 2007. aastal tasutud 3617 krooni vastab summale, mis on kirjas

AS EMT 12.03.1999 dateeritud võlanõudes, koosnedes kolmest arvest, sealhulgas viivised

kogusummas 241 krooni. Praegusel hetkel on kostja olukorras, kus ta ei saa välistada, et on

nimetatud võlanõudes märgitud arved kunagi tasunud, sest ligi 10 aastat tagasi maksis ta arved

sageli pangakontoris sularahas. Ka hageja pearaamatupidaja Edda Pahla ei välista selles

võlanõudes, et märgitud võlg võib olla tasutud juba enne nimetatud võlanõude kättesaamist. Kostja

kinnitab, et talle ei ole viimase 10. aasta jooksul mingeid võlanõudeid, meeldetuletusi ega arveid,

mis kinnitaks võlgnevuse olemasolu, esitatud ega saadetud. Kostja ise ei ole teadlikult midagi

tasumata jätnud. Kostjal tekib küsimus, miks ei ole hageja võlgnevuse olemasolul asunud seda välja

nõudma mõistliku aja jooksul. Kostja palub kohaldada asjas aegumist ja jätta hagi seetõttu

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 62, 71)

Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja andis maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6750,32 krooni

(põhinõue 3375,66 krooni ja viivisenõue 3374,66 krooni) väljamõistmiseks kohtusse 09.07.2007 ja

kostja tasus 3617 krooni 19.07.2007. Seega on kostja osalise tasumisega tunnustanud hageja nõuet.

Kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega on aegumine katkenud. Kostjal on siiani tasumata

3134,32 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUVÄIDETELE (tl 68, 83-84)

2007. aastal hageja poolt krediidiinfo koduleheküljel avaldatud kostja võlasumma 3617 krooni oli

üheselt tõlgendatav hageja lõpliku nõudena, sisaldades muuhulgas ka viiviseid. Kostja tasus

nimetatud summa 19.07.2007, mistõttu palub kostja lugeda rahalised kohustused hageja ees täies

ulatuses täidetuks. Makseettepanek tehti alles 04.02.2008 ja toimetati kostjale kätte 19.03.2008.

Kostjal puudus enne nimetatud kuupäeva igasugune informatsioon AS EMT hagemiskavatsusest.

Kostja tasus 3617 krooni tänu kolmandalt isikult saadud informatsioonile. Kuni 19.07.2007 oli

kostjal teadmine, et ta hagejale võlgu ei ole, sest vastavaid nõudeid, meeldetuletusi ega arveid ta ei

saanud.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 89-90)

Liitumislepingus andis kostja oma aadressiks Väike-Kaar 84-15, Tartu ja antud aadressile edastas

hageja nii arved kui võlanõude. Kuna kostja kontaktandmete muutumisest hagejale ei teatanud, siis

luges hageja edastatud arved ja võlanõude kostja poolt kättesaaduks. Krediidiinfos avaldatakse

üksnes võlgniku põhivõlgnevuse andmed, kuna kõrvalnõude suurus muutub. Põhinõude täitis kostja

19.07.2007. Tasumata 3134,32 krooni palub hageja kostjalt välja mõista.

KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSELE (tl 94-95)

Kostjal ei ole varasemalt tekkinud mingeid probleeme aadressile Väike-Kaar 84-15, Tartu saabunud

posti kättesaamisega. Kostja post on talle edastatud takistusteta vastavalt kokkuleppele tuttavaga,

kes nimetatud aadressil elab. Eeltoodust tulenevalt saab kostja olla kindel selles, et hageja poolt

kostjale väidetavalt lähetatud arveid tegelikkuses postiga aadressile Väike-Kaar 84-15, Tartu

saadetud ei ole. Hageja ei ole kostjale saatnud ka hilisemalt ühtki arvet, meeldetuletust ega muud

laadi teadet, mis andnuks vihje võlgnevuse olemasolu kohta. Hageja arvamus, et krediidiinfos

avaldatakse üksnes võlgniku põhivõlgnevuse andmed, on ekslik. 2007. aastal kostja kohta avaldatud

informatsioon kajastas ka viiviseid, mistõttu tuleb 3617 krooni käsitleda lõpliku nõudena. Kuna

nõue on täies ulatuses tasutud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Agu Eichenbaum’i, selgituse kohaselt hageja jääb esitatud

hagiavalduse juurde. Kohtumenetlus algas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.

Menetluse ajal toimus tasumine summas 3617 krooni. See on arvestatud põhinõude ja osaliselt

viivisenõude katteks. Jäänud on viivisenõue summas 3134,32 krooni. Hageja palub selle kostjalt

välja mõista.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Ann Saar’e, selgituse kohaselt kostja hagi ei tunnista.

Hageja nõue on aegunud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. 19.07.2007 tasus kostja 3617 krooni

krediidiinfost nähtunud andmete põhjal selleks, et teha tehinguid. Hageja poolt kohtule esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldusest sai kostja teada alles 19.03.2008. Tegemist ei ole nõude

tunnustamisega, sest tunnustada ei saa nõuet, millest sa teadlik ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada hagi aegumise kohaldamine. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku

taotlusel. Kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1

nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Toimiku materjalide kohaselt (tl 33) on hageja ja kostja sõlminud 14.08.1998 mobiilsideteenuste

kasutamiseks liitumislepingu, mille lisaks on ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 40-47).

Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma

mobiilsideteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt

(tl 35-37) esitati kostjale arveid 31.12.1998, 31.01.1999 ja 28.02.1999. Viimase arve tasumise

tähtaeg oli 20.03.1999. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lõike 1 teise lause kohaselt kohaldatakse

aegumise algusele enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud enne 01.07.2002.

Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lõike 1 järgi on hagi korras õiguste kaitse üldine

aegumistähtaeg kümme aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud

aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. VÕSRS § 9 lõige 2 sätestab, et kui TsÜS-i

või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud

seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.

Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust

tulenev nõue. Kehtiva TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt lõppes hagi aegumise tähtaeg 01.07.2005. Käesolevas asjas on

maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 16.07.2007, seega pärast nõude aegumist.

Lisaks on pooled eelnevalt viidatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt (punktis 7.7)

kokku leppinud ka viivises (0,5 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast) arvete

tasumisega hilinemise eest. Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib

kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Nii põhinõude kui ka viivisenõude

aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kui põhinõue on

aegunud, on aegunud ka sellest tulenev viivisenõue.

Vaidlus puudub selles, et 19.07.2007 tasus kostja 3617 krooni krediidiinfost tema kohta nähtunud

andmete põhjal. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest, kuid põhivõla

tasumine ei võta kostjalt õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude

aegumisele. Hageja väite kohta, et aegumine katkes kostja poolt nõude osalise tunnustamisega

19.07.2007, märgib kohus, et juba 01.07.2005 aegunud nõude tasumine pärast aegumistähtaega ei

ole nõude tunnustamine TsÜS § 158 mõttes.

Kuivõrd kõrvalkohustusest tulenev nõue on aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega,

andes kostjale võimaluse keelduda oma kohustuse täitmisest, ning kostja on taotlenud aegumise

kohaldamist, jätab kohus AS EMT hagi Tõnis Tammekivi vastu 3134,32 krooni väljamõistmiseks

rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punktide 7.1

jj kohaselt pidi kostja tasuma mobiilsideteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel.

Kuna kostja on läbi kohtumenetluse kestvalt väitnud, et ta ei ole temale väidetavalt 1998. ja

1999. aastal esitatud arveid (tl 35-37) saanud, siis on hageja tõendada, et ta on nimetatud arved

kostjale esitanud. Hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-5-08

punktis 14 öelnud: „Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust

arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda“. Eeltoodust

tulenevalt ei kuuluks hageja nõue samuti rahuldamisele. Kindlasti ei saanud hageja 12.03.1999

saata kostjale võlanõuet (tl 34) kohtule esitatud kujul koos viitega õigusele anda nõue arve

mitteõigeaegsel tasumisel üle inkassofirmale Julianus Inkasso OÜ. Nimelt nähtub äriregistri

väljavõttest (tl 96-98), et esmakanne on tehtud 24.08.2000 ärinimega AS Julianuse Inkasso

Agentuur. Alles 01.11.2007 kujundati aktsiaselts ümber osaühinguks ja alates 28.08.2008 on

äriühingu nimi Julianus Inkasso OÜ.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta

hageja kanda.

Kohtunik