2-10-5422/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-5422

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2010.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-5422 Tsiviilasi Mxxxx Vxxxx hagi Ixxxxxxxx Sxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Hagi hind 9000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Ixxxxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2010.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja Ixxxxxxxx Sxxxxxx Mxxxx Vxxxx kasuks elatis Axxx-Lxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 04.02.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a.

3. Elatis tasuda Mxxxx Vxxxx arveldusarvele nr 1108318923 AS-s Swedbank, selgitusse märkida „elatisraha“.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Ixxxxxxxx Sxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue Hageja esitas 04.02.2010.a kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni poolte ühise lapse, xxxxxxxxxx.a sündinud Axxx-Lxxxx Sxxxx ülalpidamiseks. Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostjalt on 15.05.2000.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis 600 krooni. Kostja osales lapse ülalpidamises viimati jaanuaris 2010.a, kui tasus 500 krooni. Elatise suurendamise põhjuseks nimetas kostja elu kallinemise ja lapse kasvanud vajadusi. Lapse igakuised kulud on kokku 4250.- krooni. Hageja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 4350 krooni ja lapsetoestuse 300 krooni. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja ei tasunud ka varem kohtuotsusega välja mõistetud elatist regulaarselt ning tal on võlgnevus.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja märkis, et on küll valmis osalema lapse ülalpidamises, kuid tal puuduvad selleks rahalised võimalused. Viimati maksis jaanuaris 500 krooni. Kostja märkis, et on pikemat aega töötu ja elatub juhutöödest. Ta peab lisaks tema ja hageja ühisele lapsele osalema veel kolme lapse ülalpidamises, kellest kaks elavad koos temaga. Kostja selgitas, et on pakkunud hagejale erinevaid kokkuleppeid, kuid hageja ei ole nõustunud. Kostja on ostnud Axxx-Lxxxxxx vajalikke asju nt riideid ja käest kätte andnud ka raha. Osa koolivaheaegadest on laps veetnud kostja juures.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja kohus teeb asjas sisulise otsuse lähtudes TsMS § 410, kuna nõude asjaolud oli piisavalt välja selgitatud.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud tütar AxxxxLxxxx Sxxxx (t lk 6). Pooled ei vaidle, et tütar elab koos hagejaga. Jõgeva Maakohtu 15.05.2000.a otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 600 krooni Axxx-Lxxxx Sxxxx ülalpidamiseks. Hageja väite kohaselt ei täida kostja elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt. Kostja ei vaidle vastu, et ei ole elatist tasunud kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja märgib, et lapse vajadused on pärast 2000.a kasvanud ja on lapse vajadused nimetanud hagiavalduses summas 4250 krooni. Kostja lapse vajadustele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hagis nimetatud lapse vajadused on tema vanust arvestades mõistlikud ja vajalikud ning peaks tagama talle igapäevase turvalisuse ja toimetuleku, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kulutusi koolikohustuse täitmiseks jms.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja ongi palunud elatise nimetatud summas välja mõista.

Vastavalt PrkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus hindab elatise suuruse määramisel lähtudes PrkS § 61 lg 2 lisaks lapse vajadustele ka poolte sissetulekuid ja varalist seisundit ning nende ülalpidamisel olevaid teisi ülalpeetavaid. Hagejale kuulub korter, mida perekond kasutab eluruumina, kostja oma vara kohta andmeid esitanud ei ole. Hageja igakuine sissetulek töötasuna on olnud viimase aasta jooksul kuude kaupa väga kõikuv, kuid keskmiseks brutosissetulekuks on 5790.50 krooni. Kostja on enda väitel töötu. Kohus selgitab, et töövõimelisel lapsevanemal on kohustus osaleda oma lapse ülalpidamisel ja töötus ei vabasta teda selle kohustuse täimisest-seega peab lapsevanem tegema kõik, et leida omale töö ja saada regulaarselt sissetulekut. Ei ole õiguspärane jätta lapse ülalpidamine vaid seetõttu täielikult hageja kanda, et tal on töökoht ja igakuine sissetulek, mis ei ole küll eriti suur.

Kohus leiab, et elatist on võimalik vähendada alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Kostja esitas koos vastusega koopiad kahest sünnitunnistusest, millest nähtub, et tal on veel kaks last, keda ta peab ülal pidama (t lk 14-15). Kostja väitis, et tal on lisaks veel üks laps, kellele ta lisaks AxxxxLxxxxxx peab elatist tasuma, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis väiksemas summas, kui nõudis hageja, kuid elatist tuleb suurendada võrreldes 2000.a välja mõistetud summaga. Hageja sissetulekust ei jätku ilmselgelt enda ja lapse ülalpidamiseks, mistõttu peab lapse ülalpidamises osalema ka kostja. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole töötus elatise tasumise kohustusest vabastav alus ning tasumisest ei saa vabastada ka see, et kostjaga koos elab kaks tema last, kelle ülalpidamisest ta igapäevaselt osaleb. Kohus leiab, et elatisena tuleb välja mõista 1000 krooni kuus.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 04.02.2009.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg

2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik