2-07-29981/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4) 2-07-29981

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-29981 Tsiviilasi JM’i hagi OÜ SV(pankrotis) vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks Tsiviilasja hind

15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: JM (isikukood XXX; elukoht XXX) - kostja: OÜ SV(pankrotis; registrikood XXX; XXX) - kostja pankrotihaldur: Mati M Kohtuistungi toimumise aeg

17. märts 2010.a Kohtuistungil osalenud isikud - kostja pankrotihaldur Mati M

RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja JM kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. aprillil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(4) 2-07-29981 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 14. augustil 2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub JMkohustada kostjat OÜ SV kõrvaldama poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud ehitustöödes esinevad puudused ning andma ehitusobjekti üle uuele omanikule hiljemalt 1. oktoobriks 2007.a.

2. Hagiavalduse kohaselt on 8. mail 2006.a poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kostja teostas töid ehitusobjektil, mis asub aadressil XXX. Kostja ei ole siiani töid üle andnud. Vastavalt sõlmitud töövõtulepingule pidi kostja poolt teostatavate ehitustööde kvaliteet vastama RYL 2000 ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Vastavalt lepingu punktile 11.1 vastutab kostja kui töövõtja ehitustööde kvaliteedinõuetele mittevastavuse eest. Hageja on palunud kostjal korduvalt ehitustööd üle vaadata, kõrvaldada ilmnenud puudused ning anda tööd koos nende juurde kuuluvate dokumentidega hagejale üle. Kostja ei ole enda kohustusi täitnud. 2006.a novembris võõrandas hageja aadressil XXX asuva kinnistu A.T ’ele ja A.A ’le ning kohustus vormistama kinnistul asuva ehitise kasutusloa 2007.a juuliks. Ilma kostja poolt esitamata jäetud dokumentideta pole võimalik hagejal oma kohustust täita.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. 8. märtsil 2010.a kostja nimel esitatud vastuses palub kostja pankrotihaldur jätta hagi rahuldamata.

Pankrotihaldur märgib vastuses, et OÜ SVpankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-80129 tehtud otsusega 18. märtsil 2009.a kell 14:00. Nõuete esitamise tähtajaks pankrotimenetluses määrati 18. mai 2009.a. Esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel kinnitati kohtu 27. aprilli 2009.a määrusega OÜ SV(pankrotis) ettevõtte tegevuse lõpetamine. Jaotusettepanek kostja pankrotimenetluses kinnitati kohtu määrusega 8. veebruaril 2010.a.

Kostja pankrotihaldur leiab, et hagi esemeks oleva nõude näol ei ole tegemist varalise nõudega pankrotivõlgniku vastu. Hageja ei ole sellist nõuet kostja pankrotimenetluses esitanud ega nõudnud kohustuse täitmist pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg-s 2 ettenähtud korras. Väidetavalt XXX asunud ehitusobjekt ei ole kuulunud kostja pankrotivara koosseisu ja sellega seonduvalt ei ole pankrotihaldurile ehituslikke dokumente edestatud. Hagiavaldusele lisatud puuduste nimekiri on koostatud ühepoolselt, mistõttu ei nähtu dokumendist kostja kohustuse faktiline olemasolu.

3(4) 2-07-29981 Vastavalt PankrS § 46 lg-le 1 on halduril õigus loobuda pankrotivõlgniku poolt seni täitmata kohustuse täitmisest. Haldur seda õigust hageja ees väidetavalt eksisteerivate kohustuste osas ka kasutab.

MENETLUSE KÄIK

4. 17. märtsil 2010.a toimunud kohtuistungil jäi kostja pankrotihaldur varasemalt esitatud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ega ole teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse luges kohus TsMS §

314 lg 8 alusel hagejale kättetoimetatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Arvestades kostja pankrotihalduri vastuväiteid, puudub kohtul õiguslik võimalus hagi rahuldada, isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi esemeks on poolte vahel 8. mail 2006.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue. Seejuures ei seisne hagis nimetatud kohustused raha maksmises. Kostja pankrotihalduri väidete kohaselt on kostja pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu poolt 18. märtsil 2009.a tsiviilasjas nr 2-08-80129 tehtud otsusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvad andmed kinnitavad pankrotihalduri väidete õigsust.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-s 1 sätestatu annab võlausaldajale iseenesest õiguse nõuda oma kohustusi rikkunud võlgnikult nende täitmist. Samas tuleb käesoleval juhul arvestada pankrotiseaduses sisalduva eriregulatsiooniga. Pankroti väljakuulutamise õiguslikud tagajärjed on sätestatud pankrotiseaduse II peatüki 2. jaos. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, samuti toimub nõuete rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, tuleb kohtul jätta see vastavalt PankrS § 43 lg-le 2 hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS §

46 lg 1 esimese lause kohaselt on pankrotihalduril õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 46 lg-st 7 tuleneb, et kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.

8. Käesoleval juhul on kostja pankrotihaldur kooskõlas PankrS § 46 lg-ga 1 loobunud kostja poolt töövõtulepingust tulenevate võimalike täitmata kohustuste täitmisest. Juba seetõttu ei saa kohus hageja poolt esitatud täitmisnõuet rahuldada. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja teinud pankrotimenetluses kostja pankrotihaldurile ka kohustuse täitmise ettepanekut (PankrS § 46 lg 2). Kohus märgib, et hageja oleks soovi korral saanud esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude kostja pankrotivõlausaldajana (PankrS §§ 93 jj). Hagis kirjeldatud asjaolude põhjal oleks hageja põhimõtteliselt saanud võlausaldajana esitada kostja vastu kohustuse rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid (VÕS § 101 lg 1 p

3 ja § 115).

9. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hageja nõuete rahuldamine on õiguslikult välistatud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte sisulisi väiteid nõuete olemasolu kohta ning hinnata hageja esitatud tõendeid.

4(4) 2-07-29981

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK