Legislator Case Law & Legislation
2-10-10016/2 AI generated

2-10-10016/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-10-10016/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis 101.45 (ükssada üks Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2500 (kaks tuhat viissada)

Legislator headnote

AI generated

2-10-10016/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis 101.45 (ükssada üks Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2500 (kaks tuhat viissada)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprillil 2010.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-10016

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Kristi Lekk’i vastu võla ja

viivise nõudes

Hagihind

6835 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685,

asukoht Pärnu 52 Paide 72712

Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office

OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151

Kostja: Kristi Lekk, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

12. aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis 101.45 (ükssada üks

krooni ja 45 senti) krooni.

2. Välja mõista Kristi Lekilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2500 (kaks tuhat viissada)

krooni menetluskulude hüvitamiseks.

3. Kohustada Kristi Lekki TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuma viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest

kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-10016 kannab Kristi Lekk täielikult.

2. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1400 krooni hagihinnalt tasutud riigilõiv ja tasu

õigusabi eest 1100 krooni.

Edasikaebamise kord

Kristi Lekk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristi Lekk võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb

tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele

nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

OÜ

Paide

Elamuhooldus

võib

tagaseljaotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest

Kohtu seisukohad

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud

tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole

teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja

pikendamist.

Hagimaterjalid

on

kostjale

isiklikult

allkirja

vastu

kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1

alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Pooled on 3. novembril 1999.a sõlminud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu

mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi

asukohaga Aiavilja 11-3 Paide linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS)

§ 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1

sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju

ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel

viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgnes

hagejale 6835 krooni. Seega oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu.

Menetluse käigus on kostja võla tasunud põhinõude osas tasunud.

4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras ei ole ning hageja on viivise

arvutanud

vastavalt

seadusega

kehtestaud

määrale,

so

EKP

põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas

(1.01.2010 seisuga 0,021% päevas). Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas

nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist.

Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (101.45 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust

vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

kohus rahuldab selle.

5. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o

kostja. Asjaolu, et kostja menetluse käigus on tasunud kogu põhivõla, ei vabasta kostjat

hageja menetluskulude tasumisest, sest oma kohustuste täitmata jätmisega on ta põhjustanud

hageja vajaduse kohtusse pöördumiseks.

6. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

1400 krooni ja õigusabi kulu 1100 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses

märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t on põhjendatud ja vajalik. Menetluskuluna tuleb

kostjal hüvitada õigusabi kulu koos riigilõivuga 2500 krooni.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik